Kaitseminister Hagel: USA sõjavägi muudetakse vähem tähtsaks välispoliitika instrumendiks
Pentagon valmistub tipust kuni rohujuuretasandini muudatusteks, sealhulgas sõjaväelaste palgatõusu piiramiseks, et kohaneda järskude eelarvekärbete ja Afganistani sõja vaibumisega, ütles kaitseminister Chuck Hagel teisipäeval. Sõjavägi muutub vähem tähtsaks välispoliitika instrumendiks.
Kõnes USA riigikaitse prioriteetidest ütles Hagel, et kuigi president Barack Obama administratsioon säilitab sõjaväe tugevuse, muudetakse see vähem tähtsaks välispoliitika instrumendiks. See ei ole uus eesmärk, kuid on Hageli sõnul nüüd paremini saavutatav, kui USA lõpetab enam kui kümme aastat kestnud konflikti välismaal ning avalikkus on sõjast kurnatud, vahendab Associated Press.
Hagel visandas tuleviku, kus keskendutakse rohkem kosmosele ja kübertehnoloogiatele, raketikaitsele ja strateegiale, mis eeldab, et maailma ei lahenda kiiresti väljakutseid, mida esitavad terrorism ning „raskelt relvastatud“ riigid nagu Põhja-Korea.
Hagel rääkis USA tagasihoidlikumast lähenemisest välispoliitikale.
„Me peame püüdma palju paremini mõista, kuidas maailm meid näeb ja miks,“ ütles Hagel. „Me peame rohkem kuulama.“ Hoiatades rahvusliku ülbuse eest ütles kaitseminister, et liigse enesekindluse salakaval haigus võib nullida USA paljud tugevused. Hageli tõnul ei tohi langeda liigse ülbuse ega ka Ameerika allakäigu idee ohvriks.
Hagel ütles, et alates ametisse astumisest veebruaris on ta süvenenud võimaluste leidmisele riigikaitseprioriteetide kohandamiseks realiteetidega, mille on tekitanud äge eelarvedebatt Washingtonis, mis on õõnestanud Pentagoni võimet asju ette planeerida. Ta hoiatas ummikseisu ohtude eest, sealhulgas väljavaate eest, et sunniviisiliste eelarvekärbete ehk sekvestri tõttu tuleb riigikaitses kümne aasta jooksul kulusid kärpida ligi 500 miljardi dollari ulatuses. Hagel märkis, et seda tuleks teha lisaks 487 miljardi dollari suurustele kärbetele, mida juba ellu viiakse.
„Need kärped on liiga kiired, liiga järsud ja liiga vastutustundetud,“ ütles Hagel strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuses toimunud avalikul rahvusliku julgeoleku foorumil peetud kõnes. Hagel viitas ohule, et eelarvekriis tekitab mittevajaliku, strateegiliselt ebamõistliku ja ohtliku sõjalise valmisoleku ja võimekuse halvenemise.
Samas tunnistas kaitseminister, et Pentagoni juhid ei eelda, et valitsuse eelarvekriis kiiresti lahendatakse.
Jätkuva ummikseisu üks võimalik tagajärg on, et suurem osa sõjaväest kaotab oma lahinguvalmiduse. See võib tähendada, et kriisiolukorras on presidendil vähem võimalusi riigi julgeolekuhuve kaitsta.
„Täpselt nagu liigne sõltuvus sõjaväest toob kaasa riske ja tagajärgi, kutsub meie sõjaväe tugevuse kaduda laskmine esile katastroofi,“ ütles Hagel. „See nõuab märkimisväärseid muutusi meie riigikaitse kõikides aspektides.“
Püüdes leida tasakaalu sõjaväe vajaduste ja olemasolevate ressursside vahel kavatseb Pentagon ümber hinnata oma tegev- ja reservvägede suhte ning välismaal paiknevate ja kodumaal paiknevate vägede suhte.
„Mõnedel juhtudel teeme muudatusi, näiteks muutes prioriteediks väiksema, moodsama ja võimekama sõjaväe vanema varustusega suurema väe ees,“ ütles Hagel.
