Viiekümne kahe aastane endine islamivaimulik hukkus pühapäeval plahvatuses, mis korraldati Groznõi staadionil, kui seal tähistati 59 aasta möödumist Nõukogude Liidu võidust Saksamaa üle Teises maailmasõjas.

Lisaks Kadõrovile hukkus plahvatuses veel kuus inimest, teiste seas Reutersi ajakirjanik, kaheksa-aastane tüdruk, Kadõrovi abi ja kaks ihukaitsjat. Atentaadis sai haavata üle 50 inimese, teiste seas Vene vägede komandör Tšetšeenias kindralmajor Valeri Baranov.

Esmaspäeval kogunesid leinajad Groznõist 50 kilomeetrit kagus asuvasse Tsentoroisse. Uudisteagentuuri Interfax teatel ääristasid Tšetšeenia ida-läänesuunalist peamist maanteed iga saja meetri järel miilitsapostid.

Kadõrovi matusetseremoonia kestab kolm päeva.

“Kadõrovi tapmine tekitas Tšetšeenias poliitilise vaakumi,” ütles Vene parlamendiliige Ramazan Abdulatipov, kes vahendas 1999. aastal Kadõrovi ületulekut Kremli leeri. “Tundub, et pole kedagi, kes lipu üle võtaks.”

Tollane peaminister Vladimir Putin saatis 1999. aasta oktoobris Vene väed uuesti Tšetšeeniasse.

“Oli vajadus uue Tšetšeenia liidri järele. Oli selge, et Tšetšeenia ei lepiks täielikult Moskvale lojaalse liidriga ning Kadõrov oli ideaalne valik,” ütles Abdulatipov.

Esimese Tšetšeenia sõja ajal tõusis Kadõrov moslemikogukonna vaimse juhi mufti positsioonile ja kuulutas välja püha sõja Venemaa vastu. Hiljem lõi Kadõrov teistest iseseisvuslaste juhtidest lahku, süüdistades neid liigses toetumises võõrvõitlejatele.

Kadõrov läks avalikult Kremli poolele üle ning Putin nimetas ta peagi Moskva poolt ametisse määratud administratsiooni juhiks.

Kadõrov osutus Moskvale ideaalseks tööriistaks, kes jäi lojaalseks, näimata seejuures orjalikuna ning veenis paljusid iseseisvuslaste juhte ja võitlejaid relvi maha panema.

Kadõrovi poeg Ramzan moodustas võimsa julgeolekuteenistuse, mis paljudel juhtudel asendas Vene vägesid võitluses iseseisvuslaste üksustega.

Putini leeri esialgne reaktsioon Kadõrovi tapmisele näitab, et Vene presidendil on raske jätkata katseid lasta Tšetšeeniat juhtida Moskvale lojaalsetel tšetšeenidel.

Riigiduuma asespiiker Ljubov Sliska (Ühinenud Venemaa) ütles uudisteagentuurile Interfax, et ta toetab presidendi otsevõimu kehtestamist Tšetšeenias. Tema seisukohta toetasid ka bloki Kodumaa (Rodina) poliitikud.

“Ma soovitaksin föderaalvalitsusel kehtestada Tšetšeenias presidendi otsevõim ja määrata ametisse täievoliline esindaja,” ütles Kodumaa (Rodina) juht Dmitri Rogozin.