Kaczyński Katõni kõne noomis ja tänas Venemaad
Lähtudes sellest tekstist kavatses Lech Kaczyński nõuda mälestustseremoonia ajal kõikide Katõnis ja mujal Venemaal 1940. aastal üle 22 000 poolaka hukkamisega seotud dokumentide avalikustamist. Samuti soovis Poola president tragöödia ohvrite süütuse juriidilisel tasemel fikseerimist, märgib väljaanne.
„Me nõuame neid toiminguid eelkõige ohvrite mälestuse nimel ja austusest nende perekondade kannatuste vastu. Kuid me nõuame seda ka ühiste väärtuste nimel, mis peavad looma usalduse ja partnerluse vundamendi kõigis naaberriikides üle Euroopa," seisab pidamata jäänud kõnes.
Lisaks kavatses Poola president vääriliselt tänada Venemaad pingutuste eest taastada ajalooline õiglus Katõni tragöödia küsimuses.
„Katõnist sai Poola ajaloo valulik haav - see mürgitas pikkadeks kümnenditeks poolakate ja venelaste vahelised suhted. Teeme siis kõik, et Katõni haav saaks lõpuks paraneda ja kokku tõmbuda. Me oleme juba õigel teel. Meie, poolakad, hindame, mida venemaalased on viimastel aastatel teinud. Ja peame liikuma mööda seda teed, mis lähendas meie rahvaid, edasi - ei tohi peatuda ega tagasi astuda," rõhutas Kaczyński.
Suur mälestustseremoonia pidi Katõni memoriaalis toimuma 10. aprillil. Sama päeva hommikul kukkus Poola delegatsiooni lennuk Tu-154 Smolenski sõjaväelennuvälja juures alla. Lennukatastroofis hukkus president Lech Kaczyński abikaasaga ja suur osa Poola poliitilisest ning sõjaväelisest eliidist. Kokku 96 inimest.
Poola suursaadik Eestis Tomasz Chłoń ütles Välisilmale antud intervjuus, et erinevalt levinud arvamusest president Kaczyński polnud ei russofoob ega ka euroskeptik, vaid ihult ja hingelt eurooplane, kes soovis ühtset ja tugevat iseseisvate riikide Euroopat.
