KAART | Norra maalihkepiirkonna omavalitsusjuht: olukord on meie jaoks ebareaalne

 (20)

Norra Gjerdrumi omavalitsuses üritatakse nüüd pärast maalihet mingil määral normaalse elu juurde naasta. Probleeme on olnud näiteks veevärgiga. Maalihkepiirkonna suurus on umbes 700 x 300 meetrit.

Gjerdrumi omavalitsus on Nedre Romerike piirkonna veevärgi, tsiviilkaitse ja kohalike firmade abil tekitanud ajutise toru, sest maalihe purustas alalise toru, vahendab VG.

Gjerdrumi omavalitsuse tehniliste teenistuste juhi Ken Wiiki sõnul oli tegemist 800 meetri pikkuse toruga.

Sellest hoolimata on 200 inimest endiselt ilma veeta. Head lahendust ei ole äravoolule. Loodetakse paigutada maalihkepiirkonna ümber ajutine toru, nagu on tehtud ka puhta vee toruga.

„Meie hinnangul läheb 7-9 päeva, enne kui meil on äravoolulahendus olemas. Seni on meil pumbaautod, mis vett imevad, ja abi tsiviilkaitselt,” ütles Wiik.

Gjerdrumi omavalitsuse juht Anders Østensen ütles pressiteates, et nüüd keskendutakse mingisuguse tavaelu tagasi saamisele.

„Me kirjeldame olukorda endiselt meie jaoks ebareaalsena,” ütles Østensen.

Maalihe puudutas ka lasteaeda ja kooli, mis on nüüd suletud.

„Meie jaoks on tähtis anda oma panus, et meie noored saaksid oma igapäevaelu tagasi,” ütles Gjerdrumi kooli direktor Stine Thorstensen. Õppetöö algus on neljapäevani edasi lükatud.

„On tähtis, et kõik saaksid kooli tulla ja enne nädalavahetust teineteisega kohtuda,” lisas Thorstensen.

Politseioperatsiooni juht Roger Pettersen ütles, et täna hommikupoolikul mingit uut informatsiooni kadunute kohta ei tulnud. Töö jätkub aga täie hooga.