„Stalin ja Hitler ning nende koostöö süütas lõkke, mis viis 1. ja 17. septembri sündmusteni (päevad 1939. aastal, mil Poolasse tungisid Saksa ja Nõukogude Liidu väed - toim)," vahendab ajaleht Ukrainskaja Pravda presidendi sõnu.

Juštšenko sõnul see fakt, et ilmasõjast võtsid osa ka teised riigid ja rahvad „ei muuda asjade seisu", kuna selles sõjas on tema arvates süüdi „punane" ja „pruun" režiim.

Lisaks sai Berliin intervjuus Ukraina liidrilt kiita õige suhtumise eest ajalukku: „Miks üks sõja alustanud riikidest - Saksamaa toimib nii hästi Euroopa Liidus? See on seetõttu, et ta võttis ajaloost õppust, mõistis oma süüd ja palus andeks."

Sellest, milliseid järeldusi peaksid teised maailmasõja süüdlased ja selles osalenud tegema - seda Juštšenko ei selgitanud.

Kaasaegse Venemaa nägemus Teise maailmasõja vallapäästmise süüst mõneti erineb Kiievi ametlikust arvamusest.

Nii näiteks kirjutas peaminister Vladimir Putin 31. augustil artikli, milles ta kutsus üles mitte pidama vaid Molotov-Ribbentropi pakti ainsaks sõja vallapäästmise teguriks. Tema arvates mängis samasugust võtmerolli ka 1938. aasta Müncheni sobing, kus Prantsusmaa ja Suurbritannia mahitusel anti Hitlerile Tšehhoslovakkias vabad käed.

Veel on Vene ajaloolased nimetanud sõja peasüüdlaseks hoopis Poolat, mis polevat olnud Saksamaa nõudmiste suhtes piisavalt paindlik.