Jüri Ratas: EL-i tippjuhtide kandidaatide toetus polnud konsensuslik
Peaminister Jüri Ratas ütles Delfile antud intervjuus, et ehkki Euroopa Liidu tippjuhtide osas lõpuks üksmeelt ei saavutatudki, said kõrged ametipostid lõpuks laiapõhjalise koostöö tulemusena täidetud.
Ratas selgitas, et Eesti jaoks oli selles küsimuses üheks oluliseks põhimõtteks geograafiline tasakaal. Euroopa Liidu ülemkogu tegigi ettepaneku Euroopa Parlamendile, et parlamendi esimese perioodi ehk kaks ja pool aastat võiks olla sellel ametikohal Kesk- ja Ida-Euroopast valitud inimene. See koht kuulub sotsiaaldemokraatidele.
Teine tähtis põhimõte oli Ratase kinnitusel ka sooline tasakaal. "Ja me näeme täna seda, et Euroopa Liidu ülemkogu tegi ettepaneku kinnitada Euroopa Komisjoni presidendiks tänane Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen." Ka Euroopa Keskpanga presidendi kandidaadiks kinnitasid riigi- ja valitsusjuhid naise, Rahvusvahelise Valuutafondi prantslasest juhi Christine Lagarde'i.
"Me kindlasti soovisime seda, et inimesed oleksid ametikohtadel, mida valitakse, professionaalsed, laia silmaringiga, tunneksid oma valdkonda ja nende inimeste puhul saab seda öelda," rääkis Ratas. "Olen kindel, et Ursula von der Leyen moodustab tugevatest volinikest koosneva meeskonna, kes hakkab tegutsema Euroopa Liidu oluliste eesmärkide nimel."
Peaministri sõnul on Eesti jaoks on olnud alati oluline, et välja pakutud kandidaadid tunneksid meie riiki. "Kui me võtame näiteks Saksa kaitseministri Ursula von der Leyeni, siis ta kindlasti tunneb meie julgeolekuolukorda, sakslased on mitu korda osalenud nii Balti õhuruumis, sealhulgas Eestis, õhuturbe tegemisel." Eesti julgeolekuolukorra hea tundmine iseloomustab tema sõnul ka Belgia peainistrit Charles Micheli.
EL-i tippjuhtide kandidaadid pärast pikki vaidlusi paigas
Täna jätkusid kolmandat päeva erakorraline ülemkogu kohtumine. Viimaks otsustasid ELi valitsusjuhid ja riigipead Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks nimetada Saksamaa kaitseministri Ursula von der Leyeni ning valisid ülemkogu eesistujaks Belgia peaministri Charles Micheli.
ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks valiti Hispaania välisminister Josep Borrell Fontellesi ning Euroopa Keskpanga presidendi kandidaadiks Christine Lagarde'i.
