Juncker tunnistas usutluses telekanalile CNN, et ta on teadlik rahvuslike poliitikute kujutatavast ohust Euroopa solidaarsusele, mille tagamist kirjeldas Euroopa Komisjoni president kui „Euroopa Liidu peamist eesmärki“.

Politico prognoosi kohaselt võib Euroopa Parlamenti valituks osutuda umbes 250 euroskeptikut, ent pole kuigi tõenäoline, et nad suudavad ühise fraktsiooni moodustada, sest tegemist on ülimalt kirju seltskonnaga.

„Need populistid, natsionalistid, need rumalad natsionalistid, nad on armunud oma maadesse,“ ütles Juncker. „Neile ei meeldi need, kes tulevad kaugelt. Minule meeldivad need, kes tulevad kaugelt... me peame käituma solidaarselt nendega, kes on meist halvemas olukorras,“ lausus ta.

Kui Junckerilt küsiti, miks tema meelest on euroskeptikud oma valijaskonna mobiliseerimisel edukamad kui euroopameelsed, vastas ta: „Alati on kergem mobiliseerida negatiivseid kui positiivseid jõude.“

Täna valitakse Euroopa Parlamenti kokku 751 seadusandjat - nende arv langeb aga 705-ni pärast Suurbritannia lahkumist, võimalik, et juba tänavu sügisel. Tõenäoliselt enim jõuab euroskeptikuid parlamenti Itaaliast, Prantsusmaalt, Ungarist ja hetkel veel Euroopa Liitu kuuluvast Suurbritanniast.