"Mõlemad, Vladimir Putin ja Kim Jong-un on alustamas mõõgatäristamist (sõjajõu näitamist - toim.), et demonstreerida oma kujuteldavat valmisolekut minna tuumasõja äärele, et sealt väljuda mööndustega diplomaatiaga, luua pragusid riskialtide vastaste seas ning kallutada kodust auditooriumit. Samal ajal, kui nende eesmärgid ja olukord on erinevalt märgistatud, ohustab siiski kumbki rahvusvahelist julgeolekut," kirjutab Cronin.

Julgeolekuspetsialist toob välja, et Venemaa viimane leiutusi on "pommidiplomaatia", mis on seotud allveelaevade näitamisega Rootsi lähedal ning USA piiri juures enda lennukite demonstreerimisega. Sellega üritatakse öelda, et tõmmake eemale ja laske Venemaal oma sfääri (ennekõike Nõukogude Liidu piiridega seotud ala) laiendada.

Cronin lisab, et erinevalt Põhja-Koreast omab Venemaa massiivset tuumavõimekust. "Kuigi Venemaa omab "ainult" tuhandeid - enam mitte kümneid tuhandeid - tuumarelvi oma arsenalis, lisab ta sinna iga aasta rohkem kui tosin uut kontinentidevahelist ballistilist raketti (ICBM-d) ja on teatanud 50 uue Tu-160 pommitaja ostmisest," toob Cronin välja.

Põhja-Korea aga on oma sõjajõudu näitamas palju väiksemal skaalal. Pyongyangil on väidetavalt materjali, et ehitada 10 kuni 16 tuumapommi ning need ka H-5 (Il-28) pommitajatega suhteliselt kaugele toimetada. Samas on aga erinevatel andmetel neil ebaõnnestunud seni tuumapeade sobivaks suuruseks tegemine.

"Mis teeb aga Põhja-Korea potentsiaalse kontinentidevahelise ballistilise raketi palju ohtlikumaks Venemaa massiivsest relvaarsenalist ja strateegilistest relvadest on Kimi ohtlik võimust kinni hoidmine," leiab Cronin.

Julgeolekuspetsialist võrdleb Putini väidetavat 90-protsendilist toetust ning toob välja, et erinevalt endisest KGB leitnandist on Kimil ka ehtne opositsioon vastu seismas, eriti eliidi hulgas. Cronini meelest näitavad erinevad hukkamised isegi omaenda perekonna seas, et Jong-unil on raskusi võimu hoidmisega, eriti sõjaväeringkondades.

Seega võibki Cronin meelest olla tuumalõhkepeade vähendamine mõnevõrra seotud ka Põhja-Korea sõjaväe võimu vähendamisega ning Kimi ja tema partei võimu suurendamisega.

"Tuumasõja mõõgatäristamine (sõjajõuga ähvardamine - toim.) ja äärmuspoliitika võivad teha kokku ohtliku sisejõu kasutamise. Aga Põhja-Korea ebakindlus ja potentsiaalne äkiline juhtkonna vahetus teeb selle mõõgatäristamise isegi palju kõhedusttekitavamaks, kui Venemaa oma," lisab Cronin.