Julge või riskantne samm: sõjavägi saadeti Macroni korraldusel kollavestidega vastamisi

 (110)

Tuhanded kollaste vestidega inimesed tulevad täna juba 19. nädalat tänavatele, et avaldada meelt kasvava elukalliduse ja ametis oleva valitsuse vastu, ent sel korral tuleb neil vastamisi seista mitte ainult politseinike, vaid ka sõjaväelastega, kes riigipea korraldusel saadeti tänavatele korda hoidma.

41-aastane Prantsusmaa president Emmanuel Macron otsustas sel nädalal, et rahutuste vältimiseks saadetakse politseinikele appi ka sõjavägi ja sulgetakse protestiaktsioonil osalejate juurdepääs mitmetele olulistele tänavatele, vahendab uudistekanal France 24.

Armee tuli tänavatele avalikku korda tagama viimati 1948. aastal.

Juba eile anti protestijatele mõista, et neil oleks targem sel nädalavahetusel üldse mitte välja tulla, sest ametivõimude teatel kehtib nende suhtes „nulltolerants“ ja neil ei ole võimalik minna oma tavapärastesse kogunemispaikadesse nagu Champs-Elysees'le. Taoliste piirangutega tuleb kollastel vestidel silmitsi seista kõikjal Prantsusmaal.

Otsuse langetas Macron enda sõnul seetõttu, et politseil on raskusi vägivallapuhangute tõrjumisega: kuigi protesteerijate hulk on oluliselt väiksem kui mõne kuu eest, on endiselt suuri probleeme rahutustega, mis hõlmavad muu seas akende lõhkumist, hoonete ja autode rüüstamist ning süütamist.

Automaatrelvadega sõjaväelaste linnatänavatele saatmise eest pälvis valitsus aga omajagu kriitikat, sest on teadmata, milline on nende reaktsioon, kui tuleb vastu võtta tänavahuligaanide rünnak. Juhtiva opositsioonipartei esindaja sõnul peaks avalikku korda tagama politsei või sandarmeeria, nagu näeb ette seadus. „Armee töö see ei ole,“ märkis paremtsentristlike vabariiklaste saadik Guillaume Larrivé. „Tõepoolest, millises Euroopa demokraatias kutsutakse sõjavägi kontrollima ühiskondlikku liikumist?” küsis Raphaël Glucksmann, sotsialistide juht maikuistel valimistel.

Opositsioon nõudis laupäeval üksmeelselt sõjaväe tänavatelt äratoomist.

Aktsioon, mis sai oma nime autojuhtide helkurvestide järgi, sai alguse valitsuse kavatsusest tõsta kütuseaktsiisi, aga kasvas järk-järgult üle laiemaks kriitikaks tsentristliku, ärisõbraliku valitsuse aadressil.