Josep Borrelli lubadused eurosaadikutele
President leidis ka, et Euroopa Parlament peaks olema avatud dialoogiks, kui liikmesriik tuleb välja ettepanekuga, mis aitab edasi liikuda. Kuna 1. mail otsustas parlamendi juhatus rakendada parlamendis mitmekeelset režiimi, peavad saadikud proovima tõhusalt koostööd teha. Ta lisas, et napib nii kirjaliku kui ka suulise tõlke ressursse, kuid kutsus saadikuid üles kannatlikkusele ning jälgima olemasolevaid reegleid hoolimata isiklikust arvamusest.
Borrelli sõnul ei ole kellelgi ainuõigust Euroopa kuvandile ja nõnda tuleb kõigile anda võimalus öelda, millist Euroopat nad tahavad.
Põhiseadusliku lepingu ratifitseerimine alustab tema sõnul olulise debati, kus “tuleb öelda kodanikele, mida põhiseadus ütleb ja mida mitte”. Ta avaldas lootust, et saavutatakse üldine Euroopa lähenemine lepingule, kus toimuks üld-euroopalik debatt ning välditaks seda, mis toimus Euroopa Parlamendi valimistel, kus “kõik riigid ajasid omi asju”.
Kuid presidendi sõnul on ka pakilisemaid ülesandeid. Näitena tõi ta komisjoni ametisse nimetamise. Ta rõhutas, et parlament peab hindama komisjoni igat liiget individuaalselt ning teada saama, millised on inimesed, kes komisjonis tööle hakkavad ja kuidas nad oma tööd korraldada planeerivad. Samuti peab parlament tema sõnul selgelt ütlema, mida ta komisjonilt ootab.
President nimetas oluliste küsimustena veel tööpuudust, stabiilsus- ja kasvupakti võimalikku reformi, Lissaboni strateegiaga rakendamist, Barcelona protsessile “uue hinge sisse puhumist” ning suhete tähtsust välismaailmaga. Parlamendil on presidendi sõnul läbi tihedamate kohtumiste ka kavas elavam diskussioon nõukoguga kui kunagi varem. Tööstuspoliitika osas tõstis ta esile REACH paketi olulisust.
Samuti leidis president, et väga olulised on parlamendile suhted Türgiga. Tema meelest peab parlament Türgi liikmelisuse kohta arvamuse andma enne komisjoni vastavasisulist otsust. Ta leidis, et sellised teemad nagu Türgi liikmelisus puudutavad ka parlamendi olemasolu, sest “parlament peab olema oluline tegur poliitilistes protsessides”. Ta avaldas usku, et komisjon töötab välja objektiivse raporti võttes arvesse parlamendi arvamust ja otsuse võimalikke tagajärgi. Otsus, kas alustada läbirääkimisi Türgiga mõjutab tema sõnul suhteid kogu islamimaailmaga. President rõhutas, et “Euroopa ei sulge oma piire ja ei vasta provokatsioonidele”.
Samuti peab parlament pakilise küsimusena võtma Borelli sõnul seisukoha finantsperspektiivide üle. Ta rõhutas, et “liidu ressursid peavad vastama tema ambitsioonidele”. Eelseisvad finantsperspektiivid on presidendi meelest mitte ainult eelarve, vaid ka raamistik sellele, mida liit plaanib teha. Kuna komisjoni ettepanekud tulevad vastu võtta kaasotsustusmenetlusel, on parlamendil võimalus näidata, et ei ole jututuba ja kinnistada oma prioriteedid. Ta teatas, et parlamendil on kavas luua teemaga tegelemiseks ajutine komisjon, mille etteotsa ta ise võib asuda.
President lisas, et Euroopa peab saama kõige konkurentsivõimeliseks piirkonnaks maailmas ning kinnitas, et see ei tohi olla lihtsalt üks ilus loosung. Kuna Lissaboni eesmärke ei ole saavutatud ja ei saavutata tõenäoliselt ka ettenähtud tähtajaks, peab parlament häält tõstma.
Ta nentis, et Euroopas on madal investeerimistase teadusarengusse, toimunud on ajude väljavool Euroopast ning samuti tuleb tema sõnul üle vaadata liidu keskkonnakohustused, näiteks Kyoto protokolli raames. Ta rõhutas, et kuigi kõik on kindlasti Kyoto protokolli poolt, tuleb ka arvestada selle mõju tööstusele.
