Valitsuse Uute ja tekkivate hingamisteede viiruste ohu nõuanderühma (Nervtag) teadlased jõudsid uurimistulemuste põhjal järeldusele, et üha levinum koroonatüvi B117 võib suurendada haiguse suremust 30–40%. Algselt loodeti, et mutatsioon muutub ajapikku vähem surmavaks, vahendab Guardian.

Teadlased soovitasid valitsusel piiranguid karmistada ja üks neist ütles, et avastus võib tähendada "tagasi nullpunkti jõudmist". Tõenäoliselt suurendab see ka Euroopa Liidu juhtide muret, kes on juba lubanud kaaluda piirimeetmete tugevdamist uue „Briti mutatsiooni” vastu.

Johnson tunnistas, et on keeruline öelda, millal on brittidel võimalik normaalsesse, piiranguteta ellu naasta. “Tänasel päeval on nakatumisnäitaja andestamatult kõrge, ja ma arvan, et me peame oleme selle osas realistlikud,” tõdes ta. “Ma arvan, et peame elama koos koroonaviirusega ühel või teisel moel veel väga pikka aega. Ma arvan, et see on lahtine küsimus, millal ja millisel viisil me saame mõnda meedet leevendada. Ilmselgelt tahame teha kõik endast oleneva, kuid saame majanduse avada ainult ohutul ja ettevaatlikul viisil.”

Valitsusjuht rõõmustas siiski vaktsineerimisprogrammi kiire tempo üle. Tänaseks on Suurbritannias välja jagatud 5,4 miljonit annust koroonavaktsiini. Inglismaal on vaktsineeritud iga kümnes täiskasvanu, märkis Johnson ja kutsus avalikkust üles jätkama piirangute järgimist.

Valitsuse juhtiv teadusnõunik Patrick Vallance kinnitas reedel, et uus tüvi võib tõepoolest olla kuni 30 protsenti surmavam. Ta rõhutas siiski, et andmeid selle kohta on endiselt vähe ja uuringuid tuleb jätkata.

Ta tõi näiteks, et nakatudes esialgse viirusetüvega, võib surra tuhandest kümme 60-aastast meesterahvast, samal ajal kui uue viirusetüve puhul on selleks arvuks 13 või 14. “Teistes vanuserühmades näeme sarnast suremuse kasvu,” tõdes Vallance.