58-aastane Carter juunior sarnaneb oma isaga, tal on samasugune hele juuksepahmakas, lõunaosariiklase aktsent ja muhe isikupära, teatab The Telegraph.

Noorem Carter üritab rahvale peale minna samade võtetega nagu tema isa. Vana Carter kandideeris, rõhutades oma väikelinna päritolu ja kasutas ära rahva rahulolematust Vietnami sõja ning Watergate’i afääriga. Jack Carter püüab enda kasuks pöörata Iraagi sõja ebapopulaarsust.

Carteri üks põhimuresid on valitsuse liiga suured kulutused. „Paljud valitsuse poolt ette pandud programmid kõlavad suurepäraselt, kuid neile pole kunagi piisavalt raha. See on politikaanlus selle halvimas vormis.”

Kuigi Ameerika on uhke oma vabariikliku riigikorra üle, paistavad rahvale poliitilised dünastiad meeldivat. Praeguse presidendi George W. Bushi isa oli president, Clintonite pere ei tee saladust, et endine esimene leedi Hillary soovib presidendiks saada ning Carter tunnistab ausalt, et nimi aitab teda.

Jimmy Carterile pandi suuri lootusi, kui ta 1976. aastal Valgesse Majja asus, kuid oma presidentuuri esimese valitsusaja lõpuks oli ta nii ebapopulaarne, et demokraadid hääletasid massiliselt vabariiklase Ronald Reagani poolt. Nüüd loodavad demokraadid aga, et noor Carter on nende järgmine suur hitt.

Noorel Carteril on aga vaja võiduks kõvasti vaeva näha. Vabariiklik senaator Nevadast John Ensign kandideerib oma kohale tagasi, olles väga populaarne ning tal on tugev kampaaniaeelarve. Veelgi enam, osariigi demokraadist senaator Harry Reid saab Ensigniga väga hästi läbi ega pruugi tahta oma noort parteikaaslast aidata.

Carteri vastu töötab ka asjaolu, et tema nimi on paljudele vabariiklastele siiani punane rätik. Teda võib hakata vaevama ka minevikutaak — Jack Carter löödi 1970-ndal aastal mereväest välja, kuna ta tunnistas marihuaana ja LSD pruukimist.