Jerevan ja Bakuu jõudsid Venemaal kokkuleppele humanitaarkaalutlustel Mägi-Karabahhi relvarahu kehtestamises

 (91)
Jerevan ja Bakuu jõudsid Venemaal kokkuleppele humanitaarkaalutlustel Mägi-Karabahhi relvarahu kehtestamises
Foto: AFP

Armeenia ja Aserbaidžaan leppisid pärast kõnelusi Venemaal kokku relvarahu kehtestamises Mägi-Karabahhi piirkonnas alates täna keskpäevast.

Venemaa president Vladimir Putin kutsus reedel Aserbaidžaani ja Armeeniat üles pidama Moskvas konsultatsioone relvarahu üle Mägi-Karabahhis, öeldes, et lahingutele tuleks teha lõpp „humanitaarkaalutlustel” vangide ja hukkunute surnukehade vahetamiseks, vahendab Ria Novosti.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas humanitaarrelvarahuni jõudmisest ööl vastu tänast kell kolm ning märkis, et Jerevan ja Bakuu asuvad nüüd põhjalikemate kõneluste juurde.

27. septembril taas lahvatanud pikaaegne Mägi-Karabahhi konflikt on nõudnud kahe nädalaga enam kui 300 inimese elu ja sundinud tuhanded elanikud oma kodudest lahkuma.

Venemaal on Armeenias sõjaväebaas ja mõlemad kuuluvad sõjalis-poliitilisse Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO). Moskval on aga samal ajal head suhted ka Aserbaidžaaniga, keda toetab Türgi.

Seotud lood:

Armeenia kaitseministeerium teatas reedel, et lahingud rindejoonel kestsid terve päeva, hoolimata Moskvas peetavatest kõnelustest. Juba varem süüdistas Armeenia Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi ajaloolise katedraali tahtlikus pommitamises. Fotodelt on näha, et Shusha linna Püha Päästja katedraal sai rünnakus tõsiselt kahjustada.

Aserbaidžaan teatas aga samal ajal, et tema suuruselt teine linn Ganja ja Goranboy regioon jäid Armeenia vägede rünnaku alla ja vähemalt üks tsiviilisik sai surma.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan hoiatas sel nädalal usutluses BBCle piirkonnas toimuva "genotsiidi" eest ja ütles, et see (Mägi-Karabahh) on "Armeenia, armeenlaste maa".

Vähemalt pooled Mägi-Karabahhi elanikest on konflikti tõttu oma kodudest lahkunud, mis tähendab hinnanguliselt 35 000 inimest. Tunnustamata Mägi-Karabahhi vabariigi elanikest 95% on etnilised armeenlased ja selle pealinn Stepanakert on olnud viimastel nädalatel pideva tule all, mistõttu inimestel on tulnud olla päevi elektrita ja püsida pommivarjendites.