Janukovõtš: Krimmi annekteerimine on tragöödia
Ukraina tagandatud president Viktor Janukovõtš ütles täna, et oli vale kutsuda Vene väed Krimmis, ning ta lubas veenda Venemaad Musta mere poolsaarelelt lahkuma.
Intervjuus uudisteagentuurile AP ja Vene telekanalile NTV nimetas Janukovitš Krimmi annekteerimist Venemaa poolt tragöödiaks.
Oma esimeses intervjuus pärast veebruarikuist põgenemist Venemaale ütles Janukovõtš ütles, et ta loodab pidada läbirääkimisi Venemaa president Vladimir Putiniga. Samuti ütles ta, et soovib kunagi Ukrainasse naasta.
"Krimm on tragöödia, suur tragöödia," ütles Janukovõtš APle. Ta väitis, et Venemaa ei oleks Krimmi üle võtnud, kui tema oleks jäänud võimule.
63-aastane Janukovõtš ütles, et ta kohtus isiklikult Putiniga kui ta Venemaale saabus. Ta iseloomustas vestlust Putiniga kui "rahulikku", kuid "rasket" vestlust.
Janukovõtš avaldas lootust, et ees seisab veel kohtumisi Venemaa liidriga ning ta saab pidida läbirääkimisi Krimmi Ukrainale tagastamise üle.
"Peame seadma sellise ülesande ja otsima võimalusi, et Krimm võiks olla maksimaalselt iseseisev, aga igal juhul osa Ukrainast," ütles ta.
Meeleavaldajate tulistamiseks käsku ei andnud
Janukovitš eitas, et ta andis käsu tulistada valitsuse vastaseid meeleavaldajaid Ukraina pealinnas Kiievis Maidanil, kus hukkus umbes 80 inimest. Praegu võimul olev vahevalitsus näeb nende inimeste surmas vastutajana just Janukovõtšit.
Janukovõtš rääkis intervjuus, et tema kaaskond on teda kritiseerinud just meeleavaldajate suhtes liiga pehme hoiaku võtmise pärast. Ta rõhutas, et tema ei soovi kasutada jõudu.
Soov naasta Ukrainasse
Kauaaegne poliitik avaldas lootust naasta kunagi Ukrainasse, kuid ei täpsustanud mingeid üksikasju selle kohta, kas ta ka võimule võiks tulla.
Kuigi Putin on teinud selgeks, et Janukovõtšil ei ole mingit poliitilist tulevikku, on Venemaa president samas rõhutanud, et Janukovõtši tagandamine oli ebaseaduslik ning et ta on endiselt Ukraina ainus seaduslik president.
Pärast Janukovõtsit Ukrainas võimule tulnud vahevalitsus on kavandanud järgmised presidenivalimised 25. maile.
