Jaak Madison kommunismiohvreid mälestavat resolutsiooni ei toetanud: seal leidub ka tüüpilist sõimu

Jaak Madison otsustas jääda erapooletuks, kui Euroopa Parlamendis oli hääletusel resolutsioon, kus mõisteti hukka natside ja kommunistide kuriteod. Poliitik selgitab, et ühte algatusse oli kokku pandud ka palju vastuolulist.

Hääletus oli möödunud nädalal ja sellele viitas oma blogipostituses Ukraina kirjanik ja poliitiline aktivist Anton Shekhovtsov. Ta märkis, et resolutsiooni toetas 535 saadikut, vastu oli 66 ja neutraalseks jäi 52.

Shekhovtsov tõi välja, et resolutsioonis oli välja toodud, et ei saa unustada sündmusi, mis viisid sõja ja okupatsioonini. Näiteks oli märgitud Molotovi-Ribbentropi pakt.

Miks jättis Madison hääletamata? Shekhovtsov oletas, et seetõttu, et resolutsioonis oldi väga karmid fašistide suhtes ja sel ideoloogial nägevat Madison mitmeid plusse.

Jaak Madison sõnas Delfile, et ta andis oma hääle küll, aga vajutas lihtsalt valget ehk erapooletut nuppu. Tema sõnutsi on resolutsioonis palju kõrvalist. "Täiesti kohatu on seal hakata kurtma küll "radikaalsete jõudude" tõusu üle, küll seksuaalvähemuste üle, küll anti-semitismi tõusu üle (mis üldse tõuseb Lääne-Euroopas islami tõttu) jne. Seega nii-öelda "hea sildi" all on sisse pandud ka korralikult valepropagandat," arutleb ta.

Madison toob näiteks, et dokumendis kritiseeritakse, et radikaalsed poliitparteid õhutavad ühiskonnas viha ja vägivalda. "See on tüüpiline sõim, mida me ka ise Eesti meediast saame tihti lugeda enda kohta, kui näiteks kritiseerid immigratsiooni. Kas see peaks olema kommunismi-natsismi ohvreid mälestavas resolutsioonis? Seega mul oli parem erapooletuks jääda."