Kommet tuntakse nimega „inchino“ (kummardus). Laeval süüdatakse kogu valgustus ja sõidatakse Giglio saarest võimalikult lähedalt mööda udupasuna üürates, vahendab Ilta-Sanomat.
Võimude teatel sõitis laev kapten Francesco Schettino triki tagajärjel rannakaljude otsa ja keresse tekkis suur auk.
Sillal olnud kapten ei andnud kohe evakueerimiskäsku, sest arvas, et suudab olukorra päästa. Olukorra tõsidus sai talle selgeks alles siis, kui vett hakkas sisse voolama.
„Ta keeras otsa Giglio saare sadama suunas ja heitis ankru, üritades hoida laeva võimalikult ranniku lähedal,“ ütles piirivalve esindaja.
Reisijad olid karilesõidu ajal õhtusööki alustamas. Koridorid täitusid hirmunud inimestega, keda meeskond üritas jõudumööda rahustada. Vaid harvad meeskonnaliikmed oskasid itaalia keelt, mida enamik reisijatest rääkis.
Kajutiteenijad hakkasid lõpuks inimesi päästepaatidesse suunama. Nende vette laskmine oli aga laeva kreeni vajudes keeruline ja paljudel tuli mitu tundi külma käes oodata. Vähemalt sada inimest hüppas merre ja ujus Giglio saarele.
Saare elanike kohta oli reisijatel vaid kiidusõnu. Merehädalistele toodi tekke ja sooje riideid ning nad majutati kodudesse.
„Need, kes meid tõeliselt aitasid, olid Giglio elanikud,“ ütles itaallane Luciano Castro.
Costa Concordia kapteni tegevus muutus aga üha kummalisemaks.
Kõigepealt käis pauk ja siis kustus valgus. Kell oli 21.30 kohaliku aja järgi.
„Umbes 20 minuti pärast ütles hääl, et elektriga on probleeme ja viga püütakse parandada,“ kirjeldas reisija.
Umbes 15 minuti pärast teadet korrati. Reisijad seda enam ei uskunud.
Laeval olnud Joel Pavageau' sõnul kutsus kapten viies või kuues keeles inimesi üles olema rahulikud.
„Mulle tundus, et elan viimaseid hetki,“ ütles Pavageau.
