Valimisjaoskonnad avati hommikul kell 7 ja suletakse õhtul kell 11. Oma hääl on võimalik anda enam kui 51 miljonit itaallasel ja esimesi tulemusi on oodata homme varahommikul, vahendab majandusleht Financial Times.

Kuigi valitsuse sõnul on reformide eesmärgiks parandada riigi toimimist ja suurendada poliitilist stabiilsust, ei kiida rahvas pea kõigi avaliku arvamuse küsitluste kohaselt põhiseadusmuudatusi heaks.

Referendumile pandud põhiseadusreformi kava puudutab suurelt jaolt kaht valdkonda. Esiteks piiraks ja täpsustaks reform riigi piirkondlike valitsuste võimu, mis ohjeldaks riigis mitmetasandilise valitsemiskorra tõttu vohavat bürokraatiat.

Teiseks reformitaks põhjalikult riigi parlamenti. Praegu on rahvaesinduse kahel kojal täpselt samasugused volitused ja seetõttu takerduvad seaduseelnõud pahatihti senati ja esindajatekoja vahelisse pingpongi. Ent reformikava võtaks senatilt suure osa õigusi ja teeks esindajatekojast võimsa otsustusmasina, mille enamuse toel saaks valitsus teha peaaegu kõike. Pealegi hakkaks kehtima uus valimisseadus, mis annaks valimised võitnud erakonnale esindajatekojas automaatselt enamuse.

Toetajate sõnul päästaks selline süsteem pidevast poliitilisest patiseisust. Vastaste sõnul aitaks see aga populistlikel jõududel valitsusse pääseda ja seal üsna omatahtsi tegutseda.

Matteo Renzi

Referendumi „ei“ tõotab aga tekitada turgudel ebakindlust, ähvardades ohtu seada majanduslikult paigal tammuva Itaalia pangandussüsteemi saneerimise, mis kannatab 360 miljardi euro suuruse laenude koorma all, ja teha tumedaks nii Euroopa Liidu kui ka euro tuleviku.

Kui peaminister „ei“ korral tagasi astuks, ei tähendaks see aga opositsiooni automaatset võimule pääsemist ega erakorralisi valimisi. Uus peaminister nimetatakse arvatavasti Renzi enda valitsevast Demokraatlikust Parteist, mis võib võimul olla ka korraliste valimisteni 2018. aastal.