Iseenda tegevust uurinud Vene uurija leidis, et ei viinud ajakirjanikku enesesüütamiseni, vaid viimasel oli psüühiline häire

 (20)
Iseenda tegevust uurinud Vene uurija leidis, et ei viinud ajakirjanikku enesesüütamiseni, vaid viimasel oli psüühiline häire
Irina SlavinaFoto: TT NYHETSBYRÅN, AP

Vene ajakirjaniku Irina Slavina perekond sai uurimiskomitee Nižni Novgorodi oblasti uurimisvalitsuse eriti tähtsate asjade uurijalt Vladimir Karpuhhinilt teate keeldumise kohta alustada kriminaaljuurdlust Slavina enesetapule viimise kohta, teatas ajaleht Kommersant.

Perekonna advokaat Aleksandr Karavajev täpsustas, et otsus keeldumise kohta langetati 2. novembril ja sugulased said selle kohta dokumendi 13. novembril. Karavajevi sõnul võttis selle otsuse vastu ja kontrolli viis läbi sama uurija, kelle käsul toimus päev enne enesetappu kell 6 hommikul Slavina juures kodus läbiotsimine, vahendab Interfax.

„Seesama uurija selgitab ka välja, kas tema või tema alluvad ei rikkunud mingisuguseid õigusnorme Slavina suhtes. Seetõttu nõuavad sugulased materjalide saatmist uurimiskomitee keskaparaadile,” ütles advokaat.

Uurija määratud surmajärgne psühholoogilis-psühhiaatriline ekspertiis „suure tõenäosusastmega avastas psüühilise häire tunnused isiksuse segahäire vormis”, teatas Kommersant. Uurija pidas selle kinnituseks sagedast töökoha vahetamist „seltsimatuse ja konfliktsuse” tõttu, lähedaste sõprade puudumist, „meeleolu languseid”, „egoismi” ning sotsiaalmeediapostituste „iroonilis-eksalteeritud maneeri”.

Uurija leidis, et läbiotsimine Slavina korteris päev enne tema enesetappu toimus igati korrektselt.

Seotud lood:

Slavina ise kirjutas sellest 1. oktoobril Facebookis nii: „Täna kell 6.00 sisenes bensiinilõikuri ja kangiga minu korterisse 12 inimest: uurimiskomitee, politsei, eriüksuse töötajad, manukad. Ukse avas mees. Mina, kes ma olin alasti, riietusin juba mulle tundmatu daami jälgimise all. Toimus läbiotsimine. Advokaadile helistada ei lastud.” Slavina lisas, et üle nelja tunni ei lubatud tal koera välja viia.

Slavina sõnul toimus läbiotsimine Venemaal mittesoovitavaks kuulutatud organisatsiooni Avatud Venemaa asjus. Tema juurest otsiti selle dokumente ja arveid.

2. oktoobril kirjutas Slavina sotsiaalmeedias, et tema surmas tuleb süüdistada Vene Föderatsiooni. Ta läks siseministeeriumi oblastivalitsuse hoone ette ja süütas end põlema. Tema elu päästa ei õnnestunud.

Avatud Venemaa teatas hiljem, et neil ei olnud Slavinaga koostööd ja pakkus, et uurijad ajasid Slavina kellegagi segi.

Uurija otsustas „loobuda kriminaalasja algatamisest seoses kuriteosündmuse puudumisega”, sest „ei täheldata objektiivseid andmeid”, mis kinnitaksid kuriteo koosseisu „enesetapule viimine” või sellele „kallutamine” Venemaa kriminaalkoodeksi paragrahvi 110 või 110.1 järgi.

23. oktoobril saatsid Slavina lapsed ja mees pöördumise Venemaa siseministrile Vladimir Kolokoltsevile, milles nõudsid Nižni Novgorodi uurimisvalitsuse ja keskuse E töötajate ning Venemaa uurimiskomitee esimehe Aleksandr Bastrõkini kontrollimist ning olukorra oma kontrolli alla võtmist. Juurdlust uurijate poolse surve ja Slavina enesetapuni viimise kohta nõudsid ka Venemaa sõltumatu ajakirjanike ametiühing, raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov, õiguskaitseorganisatsiooni Gulagu.net asutaja Vladimir Ossetškin ja Jabloko esimees Nikolai Rõbakov.

Slavinat kaitsnud advokaat Jevgeni Gubin ütles, et pooleteise aastaga algatati tema vastu viis administratiivjuurdlust. Teda trahviti Boriss Nemtsovi mälestusmarsi korraldamise eest, Stalini mälestustahvli paigaldamise kommenteerimise eest Facebookis, „teadlikult ebausaldusväärse” uudiste eest koroonaviiruse kohta ning opositsiooni foorumi „Vabad inimesed” kohta käinud uudise jagamise eest sotsiaalmeedias. Gubini sõnul võis läbiotsimine olla viimne piisk Slavina kannatuse karikasse.