“Mul on tunne, nagu mataksin ma Bami,” ütles Jamshid Rashidi, kes on reedest peale hukkunute matmiseks lõputult ekskavaatoriga kraave kaevanud.

Rashidi ja tema kolleegid teevad kraave kaevates südame kõvaks, sest kinni ei saa pidada islami kombest surnut enne mahamatmist pesta. Samuti ei ole võimalik rakendada nõuet surnu enne päikeseloojangut maha matta.

Päästetöötajad kardavad, et maavärinajärgsetel nädalatel võib tekkida düsenteeria-, difteeria- või teetanusepuhang.

Bami kesklinna liiklussaarekesele on telgi üles seadnud kohalik arst Iraj Karimi, kes jagab katastroofist eluga pääsenutele ravimeid kõhulahtisuse ja teiste nakkushaiguste ennetamiseks.

“Vesi ei ole hea. Hügieen on väga kehv,” ütles ta. “Meil ei ole piisavalt ravimeid. Inimestel on vaja rohtu ja paremat hügieeni. Kõhutõbi võib muutuda epideemiaks, eriti laste hulgas.”

ÜRO päästetööde koordineerimismeeskonna kõrge ametnik Argo Parts ütles, et Iraani võimud on veendunud suutlikkuses epideemiate teket ära hoida.

“Kohalikud võimud on üsna kindlad, et epideemiaohtu ei ole,” sõnas Parts ja lisas, et joogivee kvaliteeti kontrollitakse kaks-kolm korda päevas. ÜRO kooskõlastab 24 riigist Iraanile appi tulnud 1500 töötaja tegevust.

Välisriikidest on kohale toodud neli mobiilhaiglat, kuid mitmed ametnikud kardavad siiski haiguspuhanguid.

“Kõhulahtisuse, düsenteeria ja gripi oht on piirkonnas tõsine,” hoiatas UNICEF-i Iraani töötaja Hamid Marashi.

Iraani ametnike sõnul võib viimase 10 aasta maailma rängima maavärina ohvrite arv tõusta 30 000-ni. Umbes 25 000 laipa on juba maha maetud. Bami rusudest toodi elusana välja ainult 2000 inimest.