Iraanis jätkub maavärinaohvrite otsimine

 (10)
Bami linn pärast maavärinat
Reuters/Scanpix

Iraani maavärinas maatasa tehtud Bami linnas levis pühapäeval laibalehk ning päästetöötajad hoiatasid, et enam pole palju lootust reedese katastroofi rusude alt ellujäänuid leida.

Maavärina ohvrite arv on tõusnud 22.00-ni, ütles pühapäeval Reutersile Kermani provintsi administratsiooni esindaja.

USA presidendi George W. Bushi administratsioon loobus ajutiselt Iraani “kurjuse telje riigiks” tituleerimast, alustades lennukitäite humanitaarabi kohalesaatmist ning pidades läbirääkimisi valitsusega, mida on 20 aastat diplomaatiliselt vältinud.

Kõikjal maailmas kiirustati Iraani abipalvetele vastama ja saadeti päästetöötajaid, arste, telke ning raha, et aidata Teheranil toime tulla maavärina tagajärgedega, mis näivad olevat vähemalt viimase kümne aasta rängimad kogu maailmas.

Bami kalmistud olid täies rõivas laipadega üle kuhjatud ning sadu surnukehi maeti ekskavaatoritega kaevatud ühishaudadesse, ütlesid pealtnägijad.

Reede varahommikul alanud 6,3-magnituudine maavärin purustas umbes 70 protsenti linnast, mis koosnes peamiselt savitellistest ehitatud hoonetest. Umbes 80.000 elanikuga linnas sai vigastada ligikaudu 30.000 inimest.

Iraan ei tule õnnetuse tagajärgedega ise toime, nentis president Mohammad Khatami pärast teist kibekülma ööd, mille tuhanded ellujäänud lageda taeva all veetsid.

“Kõik annavad oma parima, et aidata, kuid katastroof on nii suur, et ma arvan, et ükskõik kui palju ka ei tehtaks, ei suudeta ikkagi inimeste ootustele vastata,” rääkis Khatami riigitelevisioonis.

Ellujäänute leidmise lootus on väga napp, ütles Šveitsi Humanitaarabikorpuse päästerühma juht Roland Schlachter.

“See on seotud sellega, kuidas majad olid ehitatud ja kuidas need kokku varisesid. Paistab, et rusude vahele jäi väga vähe õhuruumi,” seletas ta.

Pääsenud vajavad hädasti tekke ja telke, lisas Schlachter. “Inimesed jäid praktiliselt ihualasti külma kätte, sest nad kaotasid kõik, mis neil oli,” nentis ta.

USA asevälisminister Richard Armitage ja Iraani alaline esindaja ÜRO-s Mohammad Javad Zarif pidasid telefoni teel haruldasi otsenõupidamisi humanitaarabi asjus.

“Arvestades olukorra pakilisust, pidasime otsekontakti kõige sobivamaks,” seletas välisministeeriumi esindaja ajakirjanikele.

Seekord nõustus Iraan välisabiga kiiresti, erinevalt 1990. aastast, mil maavärinas hukkus 36.000 inimest ja Teheran välisriikide abipakkumised tagasi lükkas. Seekord on abi teretulnud kõikjalt, välja arvatud Iisraelist, ütlesid ametiisikud.

Ekspertide sõnul võib samas piirkonnas lähiajal oodata veelgi maa-aluseid tõukeid.