Siseminister Mohammad Mostafa Najjari teatel kogus Rowhani 50,68 protsendi ehk 18,6 miljoni valija toetuse, võites sellega presidendivalimised juba esimeses voorus, vahendas AFP BNS-i vahendusel.

Najjari ütles, et reedestel valimistel osales 36,7 miljonit inimest ehk 72,7 protsenti valijaskonnast. Iraanis on valimisõigus 50,5 miljonil inimesel.

Valimistel saavutas teise koha Teherani linnapea Mohammad Baqer Qalibaf 16,55 protsendi ehk 6,07 miljoni häälega. Kolmandaks jäi tuumaläbirääkija Saeed Jalili 11,35 protsendi ehk 4,16 miljoni häälega. Endine revolutsioonikaardi komandör Mohsen Rezai pälvis 3,88 miljoni ning teenekas diplomaat Ali Akbar Velayati 2,26 miljoni valija toetuse.

Rowhani võit lõpetab kaheksa aastat kestnud konservatiivide valitsemisaja, mil presidendiks oli Mahmoud Ahmadinejad.

Rowhani suure toetuse taga on reformimeelsed jõud, kelle kandidaadid islamivabariigi järelevalvenõukogu diskvalifitseeris. Kandideerimisõiguse sai kaheksa kandidaati 700 soovijast, kaks neist langesid hiljem välja.

Ka Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei õnnitles laupäeval Rowhanit presidendivalimiste võidu puhul, edastas veebileht leader.ir.

Järelevalvenõukogu pressiesindaja Abbas Ali Kadkhodaei sõnul ei toimunud valimistel rikkumisi, kuid ÜRO eriraportöör inimõiguste alal Iraanis Ahmed Shaheed ütles, et poliitiline õhkkond riigis ei võimaldanud läbi viia "vabu ja õiglasi" valimisi.

Uuel presidendil seisab ees raske ülesanne parandada lääneriikide sanktsioonide tõttu raskes seisus oleva riigi majanduse seisu. Kampaania ajal lubas ta tegutseda sanktsioonide leevendamise nimel. Iraanis ulatub inflatsioon 30 protsendini, riaal on kaotanud üle 70 protsendi oma väärtusest ning töötus riigis kasvab.

Rowhani oli riigi kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei esindaja Kõrgeima Riikliku Julgeoleku Nõukogus ning juhtis seda sekretärina 16 aastat, lahkudes ametist 2005. aastal. Ta on öelnud, et ei kavatse järele anda lääneriikide nõudmistele Teherani vastuolulise tuumaprogrammi küsimuses, kuid on lubanud senisest konstruktiivsemat lähenemist.

Rowhani on lubanud taastada diplomaatilised suhted USA-ga, mida ei ole eksisteerinud alates 1979. aastast, kui islamistlikult meelestatud tudengid Ühendriikide Teherani saatkonna hõivasid ning selle töötajad pantvangi võtsid. Ta on andnud ka mõista, et ta ei kavatse sallida naistevastast diskrimineerimist.

Tema CV-s seisab, et tal on doktorikraad õigusteaduses Glasgows asuvast Kaledoonia ülikoolist.

Rowhani sündis 1948. aastal Teherani kaguosas Sorkhehis.