Iraaklased toetasid põhiseadust

Laupäeval toimunud Iraagi põhiseaduse referendum möödus ilma suuremate vahejuhtumiteta ning esialgsetel andmetel paistab konstitutsioon ka läbi minevat, tegemist on üliolulise areguga Iraagi ja kogu regiooni jaoks.

Esmastel andmetel ei suutnud sunniidid blokeerida põhiseaduse vastuvõtmist. Kui põhiseadus vastu võetakse, toob see lähemale võimaluse, et liitlasväed asuvad Iraagist lahkuma plaanitust varem, teatab Fox News.

Selleks, et põhiseadus tagasi lükata, pidanuks vähemalt kolmes provintsis 18-st kaks kolmandikku rahvast selle vastu hääletama, esialgsetel andmetel seda aga juhtunud pole.

Iraagi president Jalal Talabani andis välja dekreedi, millega kuulutati 15. detsembriks välja uued valimised. Iraaklased lähevad siis 11 kuu jooksul kolmandat korda valima. Detsembris valitakse uue põhiseaduse järgi alaline parlament jaanuaris valitud rahvusassamblee asemele.

Juhul, kui põhiseadus siiski ei saanud rahva heakskiitu, tulevad valimised sellegipoolest. Valitud kogu on siis taas ajutine ning peab välja töötama uue konstitutsiooni.

Sunniidid, kes kardavad, et uus põhiseadus toob kaasa riigi lagunemise, hääletasid massiliselt vastu. Sunniitide aktiivne osalemine hääletusel oli selge erinevus jaanuaris toimunud valimistega, mil enamik neist boikoteeris valimisi.

Osa sunniitide liidreid ennustas isegi, et põhiseaduse kehtima hakkamise puhul muutub valitsusvastane mäss veelgi tugevamaks.

Valimispäeval ei toimunud Iraagis ühtegi tõsisemat rünnakut.

USA president George W. Bush õnnitles iraaklasi ning ütles, et valimised on teravas vastuolus suhtumise ja filosoofiaga, mida esindavad al Qaida ja nende terroristidest sõbrad ning mõrtsukad.

Valimisaktiivsus oli veidi alla 60 protsendi, seega šiiitide ja kurdide aladel madalam kui jaanuari valimistel.

Ainus provints, kus üle 66 protsendi rahvast oli põhiseaduse vastu, on ilmselt Anbari provints, kus üle 90 protsenti elanikest on sunniidid.