Sunniitide üks esindaja Saleh al-Mutlaq ütles, et läbirääkimised vajavad „jumalikku vahelesegamist”, vahendab EPL Online.

Iraagi kolm suurimat sunniidiorganisatsiooni tundusid olevat jõudnud ühtsele seisukohale nii hääletamise osas kui selles, et ollakse vastu föderalisminõudele. 30. jaanuaril toimunud parlamendivalimisi sunniidid boikoteerisid.

Kurdide vähemus nõuab aga föderaalset riiki, mida kinnitaks põhiseadus, kaitsmaks oma piirkonna isevalitsemist, mida nad on nautinud riigi põhjaosas alates 1991. aastast.

Sunniidid, kes olid diktaator Saddam Husseini ajal domineerivaks vähemuseks, on föderalismi vastu, kartes riigi tükkideks jagunemist.

Šiiidid ja kurdid leppisid kokku, et riigi nimeks tuleb Iraagi Föderaalne Vabariik ning islam on riiklikuks religiooniks. Kirkuki kurdidel lubatakse linna naasta või makstakse neile kompensatsiooni.

Endiselt on lahtised muud küsimused, näiteks islami roll seadustes ja kuidas peaks valitsus jagama riigi rikkumist.