Iraagi vanglad jäid tühjaks

Esimest korda president Saddam Husseini 23 võimuaasta jooksul jäid Iraagi vanglad esmaspäeval pea päris tühjaks, kui võimud vabastasid poliitvangid ja kurjategijad, kellele Saddam oli armu andnud.

“Terve Iraak on vangidest ja vahistatuist vaba,” teatas Iraagi riigitelevisioon, nimetades ettevõtmist “vanglapuhastuseks”.

Saddam andis pühapäeval kõigile poliitvangidele ja enamusele kurjategijatele armu, tänades sellega rahvas 100-protsendise referendumitoetuse eest. Ootamatu sammu sihiks on kindlustada iraaklaste toetus juhtkonnale võimalike USA rünnakute puhuks.

Amnestia käigus pääsesid vabadusse ka sõjaväeteenistusest kõrvalehoidnud ja araabia maade vangid, sealhulgas kuveitlased.

Teadmata on, kas vabastatute hulgas on ka 1991. aasta Lahesõjas kaduma jäänud kuveitlased. Kuveit ja ÜRO tahavad, et Bagdad täidaks Julgeolekunõukogu resolutsioone, milles nõutakse teateid ligi 600 kadunud kuveitlase kohta. Iraak väidab, et ei tea nende saatusest midagi.

Saddami amnestia ei puuduta vange, kes on süüdi mõistetud Iisraeli või USA heaks spioneerimises. Mõrvarid jäävad trellide taha, kui ohvrite omaksed neile armu ei anna.

Amnestiaga vabadusse pääsevate vangide arvu ei ole avaldatud.

Amnestiast teatades möönsid Iraagi võimud esimest korda, et mõningaid inimesi hoitakse vangis poliitilistel põhjustel, varem on poliitvange nimetatud reeturiteks, sabotöörideks või agentideks.

Pealtnägijad rääkisid, et kurikuulus Abu Gharibi vangla Bagdadi servas, kus peeti enamikku Iraagi poliitvangidest, jäi pärast tuhandete vangide vabastamist sisuliselt tühjaks.