275-liikmeline parlament otsustas taas koguneda 22. augustil, ajapikendust palusid kurdide poliitilised liidrid, teatab Fox News.

Juhul, kui viimased vastuolud põhiseaduses suudetakse selleks ajaks ületada, on võimalik kinni pidada algsest plaanist panna konstitutsioon 15. oktoobril rahvahääletusele. Kui rahvas kiidab põhiseaduse heaks, toimuvad detsembris uue põhiseaduse kohaselt üldvalimised ja uue valitsuse ametisse astumine.

Šiiidi, sunni ja kurdi läbirääkijad saavutasid põhimõttelise kokkuleppe esmaspäeva õhtuks, lahendades naftatulude jaotamise küsimuse erinevate etniliste gruppide vahel ning riigi ametliku nime küsimuse.

Kokku ei suudetud siiski leppida kõige tulisemates vaidlusküsimustes, föderalismi tasemes Iraagis, naiste õigustes, islami ametlikus rollis ning Kurdistani autonoomias.

Šiiidid nõuavad, et põhiseaduses oleks märgitud riigi seadusandluse põhiallikaks islam. See seaks naistele võrdsete pärandiõiguste või lahutuse tingimuste saamise tsiviilkoodeksis kahtluse alla, sest oleks vastuolus islami šariaadi seadusega.

Kurdid nõuavad laiaulatuslikku autonoomiat Põhja-Iraagis, sunniidid kardavad, et see tähendab riigi lagunemist.

USA võttis nädalase ajapikenduse teate vastu vaoshoitult. Endine USA suursaadik Euroopa Liidus ütles, et pigem on mõttekas võtta pisut rohkem aega ja saavutada konsensus.

Ühendriigid loodavad, et järgmistest valimistest võtavad osa ka sunniidid, mis peaks aitama lõpetada peamiselt sunniitide aladel toimuva valitsusvastase mässu.