Iraagi põhiseadus kipub islamistlikuks
Põhiseaduse projektis on ette nähtud „juhtiv roll” Najafi linnas asuvale šiiitide usujuhtkonnale, kuna nende näol on tegemist „tähtsa rahvusliku ja religioosse sümboliga”.
Paul Bremeri juhitud USA okupatsioonivõimud takistasid aprillist 2003 kuni 28. juunini 2004 kestnud okupatsiooni ajal ajutise põhiseaduse kujunemist sedavõrd islamistlikuks. Bremer nõustus sõnastusega, mille kohaselt on islam seadusandluse üks allikatest, mitte põhiallikas. Tookord loobusid šiiidid vägikaikaveost ning otsustasid oma soovid realiseerida alalise põhiseaduse kirjutamise ajal.
Naiste õiguste eest seisvad organisatsioonid on hoiatanud, et islamiseaduste puhul on ohustatud nende võrdsed õigused näiteks lahutuse ja päranduste puhul.
Osa konstitutsioonikomitee liikmeid on öelnud, et avaldatud tekst on vaid üks võimalikest variantidest.
Põhiseadus peaks saama valmis 15. augustiks, mil see esitatakse parlamendile kinnitamiseks. Kui parlament põhiseaduse heaks kiidab, pannakse seadus oktoobris rahvahääletusele ning detsembris peaks toimuma üldvalimised.
Parlamendi sunniidist spiiker Hajim al Hassani kutsus Iraagi meediat üles mitte avaldama põhiseaduse mustandeid, kui need ei pärine konstitutsioonikomiteest.
Sunniidid on korduvalt kurtnud, et nende arvamust ignoreeritakse põhiseaduse kirjutamisel. Sunniidid moodustavad Iraagi elanikkonnast 20 protsenti, elades peamiselt neljas provintsis Kesk-Iraagis. Juhul, kui referendumil hääletatakse vähemalt kolmes provintsis kahe kolmandikulise häälteenamusega seadus maha, ei hakka see kehtima. Seega on sunniitide toetus dokumendile hädavajalik.
Teisipäeval teatas Iraagis tegutsev al Qaida organisatsioon, et demokraatia on Allahi tahte vastane ning kõik iraaklased, kes osalevad referendumil või valimistel, on uskmatud ja mõistetakse surma.
