Iraagi põhiseadus kipub hilinema

Iraagi poliitikud pidasid nädalavahetusel ja esmaspäeval nõupidamisi leidmaks kompromisse uue põhiseaduse lõplikus sõnastuses, esmaspäeva südaööl saab täis nädalane ajapikendus, milles lepiti kokku esialgse tähtaja saabumise järel.

Põhilised vaidlusküsimused on jätkuvalt islami rolli tähtsus seadusandluses, naiste õigused, föderalismi tase riigis, šiiidi usujuhtide roll riigivalitsemises ning naftarikkuste jagamine, teatab AP.

Kurdi parlamendiliige Mahmoud Othman ütles, et hommikusel läbirääkimiste voorul saavutati mõningast edu ning õhtune voor saab olema otsustav. Šiiidist asepresidendi Adil Abdul Mahdi sõnul on saavutatud „suur läbimurre” ning eelnõu esitatakse esmaspäeva õhtul parlamendile.

Algne tähtaeg oli 15. august, kuid põhiseadust kirjutav konstitutsioonikomitee palus parlamendilt nädala pikkust lisaaega. Iraagi poliitikute kinnitusel suudavad nad tähtajast kinni pidada ning dokumendi õigeks ajaks Rahvusassambleele esitada.

Parlament koguneb esmaspäeva õhtul Bagdadi Rohelises Tsoonis, kus hakatakse arutama põhiseadust või siis üritatakse leida uus tähtaeg. Kui uut tähtaega kokku ei suudeta leppida ning põhiseadust samuti ei esitata, läheb parlament automaatselt laiali.

Kurdist konstitutsioonikomitee liige Abdul Khaleq Zangana ütles, et läbirääkimistel on probleeme. Ta ennustas, et palutakse kas tähtaja edasilükkamist või parlamendi laialisaatmist.

Šiiidi parlamendisaadiku Bahaa al Araji sõnul üritavad nii kurdid kui endise peaministri Ayad Allawi fraktsiooni liikmed torpedeerida poliitilist protsessi, et esile kutsuda uusi valimisi.

Teise šiiidist saadiku sõnul on kokkulepe võimalik, kui ameeriklased kõigile osapooltele piisavalt survet avaldavad.

Pühapäeval pöördusid sunniidid, kes on pidevalt kurtnud, et šiiidid ja kurdid neid otsustusprotsessis eiravad, ÜRO ja USA poole palvega takistada sellise põhiseaduse läbisurumist parlamendis, millega nemad nõus pole.

Sunniitide sõnul süvendaks see veelgi poliitilist kriisi riigis. Sunniidid ei suudaks põhiseadust blokeerida parlamendis, kus neil on liiga vähe saadikuid, kuid nende vastuseis põhiseadusele võib selle läbi kukutada rahvahääletusel. Piisab sellest, et kolmes provintsis hääletab 66 protsenti inimesi konstitutsiooni vastu ning see ei hakka kehtima. Sunniidid on ülekaalus neljas, kurdid kolmes provintsis.