INTERVJUU | USA-visiidil viibiv välisminister Sven Mikser: peame jätkama Venemaa survestamist, et see naaseks rahvusvahelise õiguse austamise juurde
Kuni Venemaa jätkab endale võetud kohustuste eiramist ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide rikkumist, niikaua ei saa olla juttu sanktsioonide-režiimi lõdvendamisest või tavapärase läbikäimise juurde naasmisest, ütleb Mikser.
Millised teemad tulid jutuks USA välisministri Rex Tillersoniga?
Arutasime kahte eelseisvat tippkohtumist.
Teatavasti 3. aprillil on Washingtonis Balti riikide presidendid, kohtumaks USA president Trumpiga. Arutasime välisministriga selle kohtumise plaane ja eeldatavaid tulemeid.
Ka sellel kohtumisel on kõne all julgeolekuküsimused – julgeolekukoostöö nii Balti riikide ja Ameerika Ühendriikide vahel kui ka laiemalt Euroopa NATO-liitlaste ja Ameerika Ühendriikide vahel. Sh julgeoleku tugevdamine Balti mere regioonis.
Rääkisime ka juulikuus eesootava NATO tippkohtumise teemadel, kus samuti kõne all juba Walesis ja Varssavis kokkulepitud ja elluviidud NATO heidutushoiaku edasine arendamine ja tugevdamine, sh Ameerika Ühendriikide sõjaline kohalolek Euroopas.
Põgusalt puudutasime energiajulgeoleku ja hübriidohtude vastu võitemist ning majanduskoostööd (ärikontakte ja investeeringuid), kuna Balti presidentide USA-visiidi raames leiab aset ka kõrgetasemeline majandusfoorum.
Kuidas puudutasite Donald Trumpi avaldust kaubandustariifide kehtestamise kohta? Kas see on ähvardus või midagi enamat?
Puudutasime ka seda. Teadupärast kõik Balti riigid, Eesti sealhulgas, on vabakaubanduse tugevad toetajad. Oleme alates oma iseseisvuse taastamisest olnud seda usku, et võimalus vabalt kaubelda on tegelikult üks majanduskasvu mootoreid.
Atlandi-üleste kaubandussuhete arendamine ja võimalus vaba kaubandust edendada on kahtlemata mõlemapoolselt kasulik.
Ükski kolmest Balti riigist ei ole terase või alumiiniumi eksportija Ameerika Ühendriikidesse. Sellised sammud, mis viivad kaubandussuhete pingestumiseni – kaubandussõjani, nagu on viimastel päevadel päris palju öeldud – ei ole aga kindlasti head ega soovitavad.
Kindlasti on mõistlik otsida Atlandi ookeani mõlema kalda vahel sellist lahendit, mis ei pingestaks meie majandus- ja kaubandussuhteid.
Kuidas Tillerson Venemaasse suhtus?
Kõnelesime Venemaast päris pikalt, peamiselt kahes aspektis.
Esmalt konventsionaalse julgeoleku võtmes, seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu ja Krimmi illegaalse annekteerimisega.
Mõlemapoolselt nentisime, et oluline on jätkata Euroopa Liidu ja Ameerika väga tihedas koostöös ja koordineeritud sanktsioonidepoliitikat, mis avaldaks Venemaale jätkuvalt survet naasta rahvusvaheliste õigusnormide austamise juurde.
Kuni Venemaa jätkab endale võetud kohustuste eiramist ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide rikkumist, niikaua ei saa olla juttu sanktsioonide-režiimi lõdvendamisest või tavapärase läbikäimise juurde naasmisest.
Teine aspekt oli seotud hübriidohtudega – muuhulgas Venemaa tegevusega idaruumis, sekkumisega nii Euroopa riikide kui ka Ameerika demokraatlikesse protsessidesse ja valimiskampaaniatesse.
Siin tuleb astuda nii heidutavaid samme, et seda tegevust ohjeldada ja ära hoida, kui ka tugevdada meie enda valmisolekut nende ohtudega võidelda.
Mõlemal pool Atlandi ookeani on viimase paari aasta jooksul toimunud kindlasti oluline nihe teadlikkuse osas neist ohtudest ja see on iseenesest tervitatav. Aga seda tegevust tuleb jätkata, ja väga tihedas koostöös USA ja Euroopa riikide vahel.
Kas AIPAC-i konverentsi arutelul kerkis esile ÜRO detsembrikuine Jeruusalemma-hääletus, kus Eesti (ja paljude teiste EL-i riikide) seisukoht oli USA omaga vastuolus?
Sellest me AIPAC-il ei kõnelnud, aga tegelikult on märgiline, et Balti paneel nii suurel konverentsil sel aastal aset leidis.
Mina oma põgusas sõnavõtus keskendusin eeskätt küberkoostööle, nii USA kui ka Eesti ja Iisraeli vahel, mis on igakülgselt kasulik. USA ja Iisrael on küberjulgeoleku valdkonnas maailma juhtivate riikide seas.
Siin on meil tegelikult olnud väga tihe koostöö: Eesti koos Iisraeliga on kuulunud sellisesse digital five'i viisikusse, mis koondab maailma arenenumaid küberturvalisusega tegelevaid riike ja mis on tänaseks laienenud digital seven'iks – seitsmeliikmeliseks.
Sel aastal leiab Eestis aset ka digitippkohtumine, mis eelmisel aastal toimus Tel Avivis. See on kindlasti üks sild sellises innovatiivses valdkonnas Eesti ja Iisraeli vahel. See oli minu esinemise fookus.
