INTERVJUU | Soome peaminister Delfile: tähtis on võimalus Venemaaga asju arutada

Soome peaminister Antti Rinne ütleb, et Soome ajab ise oma alkoholipoliitikat ja selle hulka kuulub ka maksustamine.

Soome valitsus on välja öelnud, et üks tähtsamaid eesmärke on kliimamuutustega võitlemine. Mida te esimesena kavatsete ette võtta?

Valitsusprogrammis on palju algatusi, mille eesmärgiks on teha Soomest 2035. aastaks süsinikuneutraalne riik. Meil on selleks paigas nii maksustamispoliitika, taristupoliitika (Soome kavatseb näiteks teha suure investeeringu raudteeühendustesse - K.V.), keskkonnapoliitika selles mõttes, et hakkame linnade struktuuriga tegelema.

Milliseid maksupoliitikamuudatused need on?

Võtame rohkem makse asjadelt, mis reostavad, on kliimale kahjulikud ja aitavad kliimasoojenemisele kaasa.

Reedesel pressikonverentsil oli nii palju juttu alkoholiaktsiisist, et peaminister Jüri Ratas kutsus ajakirjanikke korrale. Aga tahan küsida midagi veidi muud: Soomes ei paistnud alkoholiaktsiisi tõstmine (viimati tõusis 2018. aastal algul, nüüd tõuseb taas) kaasa toovat sellist ühiskondlikult ülivalulist reaktsiooni nagu Eestis. Mis võib olla erinevuse põhjuseks?

Me oleme teinud oma ühiskonnas alates 1960. aastatest ühist alkoholipoliitikat, küll maksustamise teel, kuid on teisigi faktoreid, mis on aidanud alkoholitarbimise piiramisele soodsalt kaasa.

Tänapäeval on maailm rohkem avatum ja riikide vahel pole näiteks piire, aga me ajame siiski ise oma alkoholipoliitikat ja selle hulka kuulub ka maksustamine.

Kas Eesti ja Soome vahel on oodata mingeid uusi koostöövorme? Kas te rääkisite sellest peaminister Ratasega?

Jah, me rääkisime paljudest valdkondadest, kus võiks tihedamat koostööd teha. Üheks suureks ühisteemaks on Läänemeri - kuidas me saaks praeguse olukorraga seoses paremat keskkonnapoliitikat ajada.

Oleme mõlemad seda meelt, et Läänemere probleemid on ka valdkond, kus saaksime Venemaaga koostööd teha. Peame kaasama kõiki riike, mis on Läänemere ümber.

Kui juba Venemaast juttu tuli, kas näete märke, et Euroopa Liidu Vene-vastaseid sanktsioone hakatakse lõdvendama?

Ei. Kuskilt tulevad küll vahepeal sellised jutud, kuid minu arvamus on väga selge: nii Venemaa kui ka Ukraina peavad mõlemad täitma Minski leppe tingimusi ja alles siis saame hakata sanktsioonide tühistamisest rääkima.

Millises seisus on teie hinnangul Soome ja Venemaa suhted?

Me oleme EL-i liikmesriik ja toetame täiel määral EL-i sanktsioone - selles pole mingit kahtlust. Ka Venemaa ei kahtle selles karvavõrdki.

Venemaaga on meil praktilised kahepoolsed suhted. Arutasime selle teema üle ka teie presidendi Kersti Kaljulaidiga ja olime mõlemad sama meelt, et tähtis on, et meil on võimalused Venemaaga asju arutada ja mõista, kuidas nemad mõtlevad. Teistpidi on ka oluline, et venelased teaksid, mida ja kuidas meie asjadest mõtleme.

Miks on Soomes Põlissoomlaste erakond praegu nii populaarne, Helsingin Sanomate küsitluse järgi lausa esikohal?

Küsitluste kohaselt oleme meie valimiste järel kõige suurema toetusega, nii et sellised need küsitlused on. Populistlikud parteid pole aga toetust kasvatanud mitte ainult Soomes, vaid kõikjal, sest üks osa tavalistest inimestest arvab, et neil pole tulevikule lootust. Globaliseerumine on nende elu mõjutanud. Retsept olukorra parandamiseks on minu meelest see, et tuleb teha paremat poliitikat nende inimeste jaoks, kellele globaliseerumine kahju teeb.

Meil on Eestis on valitsuses 11 liiget ja 2 naist, teil aga 11 naist ja kokku 19 liiget. Miks meie valitsused nii erinevad on?

Mina selle olukorra põhjuseid ei oska selgitada, aga ütlen nii, et Eesti parlamendist sünnib Eesti valitsus ja Soome parlamendis olevatest parteidest sünnib Soome valitsus.

Kiire lõppküsimus: järgmise nelja aasta jooksul NATO-le jah või ei?

Ei.