Prantsusmaal baseeruva Interpoli juht ütles seda ajal, mil uurijad püüavad välja selgitada, miks ei olnud luurehoiatust Madridi rongiplahvatuste kohta, milles hukkus 201 ja sai viga 1500 inimest.

Interpol alustas kiirema ja ulatuslikuma elektroonilise sidesüsteemi loomist pärast 2001. aasta 11. septembri terroriakte USA-s, et 181 liikmesriiki saaksid tõhusamalt vahetada informatsiooni, näiteks sõrmejälgi ja fotosid.

Pärast sidesüsteemi I-24/7 käivitamist 2003. aasta jaanuaris on sellega ühendatud ainult 92 riiki, ütles Interpoli peasekretär Ronald Noble Filipiinide pealinnas alanud konverentsil.

Teised liikmesriigid saavad endiselt võtta ühendust Inerpoli andmebaasidega, kasutades aeglasemat X-400 süsteemi, mis ei võimalda piltide või videomaterjalide edastamist.

“Me loodame, et pärast seda konverentsi nõustuvad liikmesriigid jagama informatsiooni ning tegema meiega koostööd terrorismi kõikide aspektide üle,” ütles Noble.

Ta ei täpsustanud, millised riigid andmebaasi I-24/7 ei kasuta, kuid üks Interpoli ametnik ütles, et maksumus, tehnoloogia ja valitsuse bürokraatia on takistanud selle kasutuselevõtmist mitmes Aafrika riigis.

Julgeolekuekspertide sõnul on Interpol nõrk neis riikides, kus terroriorganisatsioonid on kõige aktiivsemad.

“Interpolil puudub haare arenguriikides ning see on probleem,” ütles Singapuri analüütik Stephen Wilford telefoni teel Reutersile.

Noble ütles, et Interpol aitab Hispaania eriteenistustel uurida Madridi rongiplahvatusi.

Plahvatused sarnanesid Al-Qaeda kätetööle, kuna need toimusid peaaegu üheaegselt ning nende eesmärk oli tekitada võimalikult suurt kahju.

“Madridi rünnakud on meeldetuletus kogu maailmale, mitte ainult Euroopale, et sellised rünnakud võivad toimuda ükskõik millal, ükskõik kus,” ütles Noble ajakirjanikele.

Noble sõnul peaks rohkem riike edastama infot andmebaasidesse. See aitaks tuvastada ja tabada selliste rühmituste nagu Al-Qaeda ja Jemaah Islamiah’ liikmeid.

Interpoli krüpteeritud andmebaasides, millega saab ühendust ülemaailmse turvalise sidesüsteemi kaudu, on andmed umbes 1.500 tuntud või arvatava terroristi kohta. Samuti on andmeid isikute kohta, kes said koolituse terroristide väljaõppelaagrites.

Teine arhiiv sisaldab andmeid rohkem kui 1,5 miljoni varastatud passi, viisa ja mitmesuguste reisidokumentide kohta.