INTERAKTIIVNE GRAAFIK | Pariisi Jumalaema kirik on näinud nii päikesekuningat, Napoleoni kui ka Hitlerit

 (37)

Pariisis esmaspäeva õhtul süttinud Notre Dame on kultuurilooliselt tuntud kui paik, kus jumalateenistustel kohtusid Pariisi rikkad kui ka vaesed. Katedraal on oma sajanditepikkuse ajaloo vältel olnud trööstimispaigaks Pariisi külalistele, nii oma hiilguses kui ka armetuses, sest mässud, mis on linnast ajaloo vältel üle käinud, on sellele jätnud varasemaidki ajamärke.

Esmaspäeva õhtul kohaliku aja järgi kell 18.45 süttis 850-aastase ajalooga kirik, punane kukk neelas kiriku haritorni, enamiku katusest ning tugitalad. Püsti jäi kiriku läänepoolne tiib, turistide fotodelt hästi tuttav sissepääs ning kaks torni.

Kõik, kes on lugenud Hugo "Jumalaema kirikut Pariisis" on samuti kiriku tähtsusega hästi tuttavad. Keskaegse Pariisi elu keskpunktina on romaanis detailselt kirjeldatud kiriku arhitektuuri ja ajalugu.

Uurimine selgitab välja, millistel põhjustel kirik süttis. Politsei välistas eile süütamise.

Jumalaema kiriku ajalugu:

- Notre Dame'i ehitus algas aastal 1163, kiriku nurgakivi pandi Louis VII ja paavst Aleksander III silme all. Tööd kiriku ehitamise kallal kestsid umbes 200 aastat. Samal ajal polnud Eestis veel esimene ristisõda alanudki. Sama paavst Aleksander III nimetas esimese eestlaste piiskopi ametisse 1170. aastatel, kuid Eestisse ta ei jõudnudki.

- Kiriku peaaltar lõpetati aastaks 1182. Aastatel 1182-1190 ehitati Jumalaema kirikule iseloomulikud roidvõlvid, mis võimaldasid kõrgenda kiriku aknaid, et kirikusse pääseks rohkem valgust. Need olid ka vastupidavamad, mistõttu sai katusele lisada kaunistuselemente.

Seotud lood:

- Aastal 1196 sureb piiskop Eudes de Sully, kelle elutööks Notre Dame'i suuresti pidada saab. Tööd jätkuvad ristlöövi kallal, mille haritorn eile kokku kukkus.

- Aastatel 1225-1250 valmivad kiriku läänepoole tiib, ülemine galrii ning kaks iseloomuliku torni läänetiivas. 13. sajandil algas gooti stiilis Tartu Toomkiriku ehitus.

- 1240-ndatel aastatel lisatakse ajastu vaimus Rayonnanti stiilis ümmargune roosaken, millest rääkides esimesena just Notre Dame silme ette kangastub. Esimene sellist tüüpi aken lisati põhjalöövi, hiljem (alates aastast 1258) tehti sellised aknad ka lõunalöövidele.

- Gooti stiilile iseloomulikud tugipiilarid lisatakse 13. sajandil. Tugipiilarid tähedasid, et kiriku seinad saavad olla õhemad ning kõrgemad. Esimesed tugipiilarid, mis Notre Dame'i ehitisid asendati küll 14. sajandi vältel tugevamatega. Kirik oli saanud oma tänapäevaselt tuttava iseloomuliku ilme, seda ehitisid fiaalid, veesülitid, kujukesed.

- Jumalaema kiriku lõpetamisaastaks peetakse 1345. aastat. Sel aastal lõppes 1343. aastal alanud Jüriöö ülestõus.

- Aastal 1548 mässasid hugenotid, mistõttu said mõned kiriku osad kannatada.

- Päikesekuninga Louis XIV ja Louis XV valitsusajal moderniseeriti Notre Dame'i - altar ehitati marmorist ümber, mitmed vitraažaknad asendati valge klaasiga, et kirikus rohkem valgust oleks.

- Prantsuse revolutsiooni käigus varastati või lõhuti katedraalist mitmeid väärtuslike esemeid ja reliikviaid. Kiriku läänefasaadil oli 28 piiblikuninga kujud, millel revolutsiooni käigus pead maha rajuti. Peade kujud leiti 1977. aastal. Prantsuse revolutsiooni vältel kasutati kirikut laohoonena.

- 1801. aastal allkirjastas värskelt võimule saanud Napoleon Bonaparte kokkuleppe taastada