Eesti Päevaleht intervjueeris kolme äsja sõja üle elanud Lõuna-Osseetias käinud rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide esindajat, kellest kaks palusid oma organisatsiooni nime mitte avaldada, sest enne raportite valmimist ei tohi nad nähtust ametlikult rääkida. Erinevalt Gruusiast on teated Lõuna-Osseetia kohta olnud siiani vastuolulised.

Peamine süüdistus osseetidele oli grusiinide külade mahapõletamine ja Gruusia vägedele see, et nad kasutasid tsiviilelanike vastu keelatud relva, nn ruutpommitamissüsteemi Grad, mis on II maailmasõjast hästi tuntud Katjuša edasiarendus ning tapab ja purustab vägagi efektiivselt.

Grusiinid väidavad, et nad ei tulistanud Gradiga Lõuna-Osseetia pealinna Tshinvali elumaju, vaid ainult osseetide tugipunkte. Gruusia president Saakašvili on kinnitanud, et Gruusia väed pole süüdi Tshinvali purustamises ja inimeste hukkumises ning 80 protsenti linna purustustest tekitasid Vene väed.

Maailma ühe tuntuma inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch (HRW) esindaja Venemaal Tanja Lokšina käis koos kahe kolleegiga pärast lahingutegevuse lõppu Tshinvalis andmeid kogumas, intervjueerides sadu inimesi. “Gruusia kasutas Tshinvali vastu Gradi. Relva, mida on keelatud kasutada kohtades, kus elab tihedalt tsiviilelanikke,” kinnitas Lokšina.

Tema sõnul nägid nad hulgaliselt Grad-rakettide tekitatud purustusi. “Oli näha, et raketid olid tulistatud Gruusia poolelt,” ütles Lokšina. “Inimesed rääkisid rünnakutest Gruusia poolelt nii detailselt, et mul pole mingit alust nende väidetes kahelda.”

Keldrite tulistamine

Sedasama väitsid ka kahe teise rahvusvahelise inimõigusorganisatsiooni vaatlejad.

Lokšina sõnul tulistasid Gruusia väed HRW andmetel Tshinvalis maju otsesihtimisega ning oli juhtumeid, kus tankide otselaskudega purustati keldreid, kus varjasid ennast tsiviilisikud.

“Kui asi jõuab kohtuni, siis loomulikult hakkab Gruusia õigustama, et keldrites varjasid ennast relvastatud omakaitse liikmed,” ütles Lokšina. “Meie info järgi olid mõnes keldris tõepoolest vabatahtlikud, kes samuti tulistasid. Kuid rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt ei ole õigustatud sellise ebaproportsionaalse relva kasutamine relvastatud vabatahtlike vastu kohtades, kus viibivad ka tsiviilelanikud.”

Kättemaksuks asus osseetide relvastatud omakaitse hävitama Lõuna-Osseetia piirides asuvaid Gruusia enklaave. “See oli jube. Nägime, kuidas põgenenud grusiinide majad põlesid nagu tõrvikud,” rääkis Lokšina. “Nägime marodööre, osseedi vabatahtlikke, kes viisid majadest välja mööblit, vaipu, telereid jne.”

Lokšina on enda sõnul rääkinud osseetide omakaitse võitlejatega, kes vastasid varjamatult, et nad hävitavad maju selleks, et grusiinidel poleks kuhugi tagasi tulla. “Sest kui nad tulevad tagasi, siis tulevad jälle enklaavid, tekivad jälle konfliktid ning see ei lõpe kunagi, rääkisid nad,” vahendas Lokšina.

Rüüstamine jätkub

Samamoodi põhjendas grusiinide külade hävitamist avalikult intervjuus Vene ajalehele Kommersant Lõuna-Osseetia juht Eduard Kokoitõ.

HRW esindaja kinnitusel on grusiinide küladega toimuv rahvusvahelise õiguse seisukohast tsiviilelanikkonna massiline tagakiusamine. “Lihtsamalt öeldes on see etniline puhastus,” ütles Lokšina.

Ühe teise inimõigusorganisatsiooni esindaja sõnul, kes naasis Tshinvalist alles üleeile, kestab grusiinide külade põletamine endiselt ning seda ei suuda takistada ka Venemaa armee.

Etniline puhastus on piirdunud ainult külade hävitamisega, sest grusiinid lahkusid kohe konflikti algul. HRW andmetel jäid alles mõnikümmend vanurit, kes keeldusid kodudest lahkumast. Neist mõnede majad põletati maha, kuid HRW-l pole andmeid, et osseedid oleksid neist kedagi maha lasknud.

Tshinvalis on endiselt kõigest puudus

•• Kaks päeva ränki lahinguid üle elanud Tshinvalis oli ligi kaks nädalat pärast põrgu lõppemist puudus peaaegu kõigest.

•• Uudisteportaali Kavkazki Uzel ajakirjaniku sõnul pole kogu linnas endiselt gaasi ning enamikus majades pole ka elektrit ja vett. Mõni toidupood juba töötab, aga endiselt jagatakse rahvale ka tasuta leiba.

•• Suur probleem on Venemaalt saadetud humanitaarabi jagamine. “Ametlikult on sinna saadetud palju abi, aga inimesed kaebavad, et peale konservide pole nad midagi saanud,” rääkis üleeile Tshinvalist saabunud ajakirjanik. Abi korras riiete ja ehitusmaterjali saamine on tema sõnul väga bürokraatlik. Paljud Tshinvali elanikud tahaksid saada kas või kilet, et purunenud aknad kinni katta.

•• Samal ajal näitab Vene televisioon uudistes, kuidas suurte veoautodega suundub abi Lõuna-Osseetiasse. Kooliaasta algus lükatakse Tshinvalis edasi vähemalt kaks-kolm nädalat, sest enamik koolimaju on üsna tugevasti purustatud.