Indias toimuvad mitmel pool meeleavaldused uue kodakondsusseaduse vastu

 (1)
Indias toimuvad mitmel pool meeleavaldused uue kodakondsusseaduse vastu
Foto: ADNAN ABIDI, REUTERS

Mitmetes India linnades on toimunud politsei ja meeleavaldajate kokkupõrked. Protestitakse uue ebaseaduslikke sisserändajaid puudutava seaduse vastu.

Suured meeleavaldused toimusid pealinnas Delhis, Mumbais, Hyderabadis ja Kolkatas. Politsei kasutas eile pisargaasi ja vahistas meeleavaldajaid. Põlema süüdati busse ja blokeeriti teid, vahendab BBC News.

Uus seadus annab õiguse kodakondsusele mõnedele mittemoslemitest sisserändajatele kolmest moslemienamusega riigist.

Inimesed on aga eriarvamusel selle üle, miks nad on tänavatele tulnud.

Mõned ütlevad, et seadus on moslemivastane, teised aga, eriti piirialadel, kardavad massilist sisserännet.

Meeleavaldused, mille käigus on hukkunud kuus inimest, algasid neljapäeval Assamis ning levisid siis Põhja- ja Ida-India teistesse osadesse.

Võimud on püüdnud proteste summutada internetti välja lülitades. Täna on aga meeleavaldusi jätkanud tudengid ülikoolides üle riigi.

Kolkatas ühinesid kümned tuhanded inimesed demonstratsiooniga, mida juhtis peaminister Mamata Banerjee ja tema valitsev Trinamooli Kongressi Partei.

Meeleavaldusi on oodata veel mitmetes linnades.

Mitmed parlamendiliikmed on palunud ülemkohtul sekkuda, tuues välja, et politseinikud on tudengeid rünnanud, aga ülemkohtunik ütles, et kohus ei tee midagi, kuni tudengid oma aktsioone ei lõpeta.

Delhi prestiižses Jamia Millia Islamia ülikoolis jätkusid täna hommikul meeleavaldused. Eile toimus rongkäik, mis lõppes kokkupõrgetega politseiga.

Eile vahistati umbes 35 tudengit, kes täna siiski vabastati.

Kohalik meedia teatas, et ligi 60 inimest, sealhulgas tudengid ja politseinikud, sai vigastada. Vähemalt kolm bussi ja mitmed mootorrattad süüdati põlema.

Seadus võimaldab mittemoslemitel Bangladeshist, Pakistanist ja Afganistanist, kes on saabunud Indiasse ebaseaduslikult, kodanikuks saada.

Hindu rahvuslastest valitsuserakond BJP väidab, et seaduse eesmärk on vastu võtta need, kes on põgenenud usulise tagakiusamise eest.

Kriitikud väidavad, et seadus on osa valitsuse agendast moslemite marginaliseerimiseks ja et see rikub põhiseaduses sätestatud sekulaarsuse põhimõtteid.

Valitsus eitab religioosset kallutatust ja väidab, et uus seadus ei käi moslemite kohta, sest nad ei ole nimetatud riikides usuvähemused ega vaja seega India kaitset.

Assamis kardavad inimesed aga, et nende juurde saabuvad ebaseaduslike mittemoslemi sisserändajate massid Bangladeshist.