Ilvese sõnul on venelased väitnud, et nende sõjaline tegevus Süürias on terrorismivastane, kuid tegelikult võitlevad nad Süüria presidendi Bashar al-Assadi vaenlaste, mitte Islamiriigi vastu, mis viitab sellele, et tegelik terrorism ei pane Venemaad eriti muretsema.

Ilvese hinnangul on venelaste üks peamisi huve hoida Süüriat tugipunktina Lähis-Idas nii sõjalistel kui ka finantspõhjustel ning läänele probleemide tekitamiseks. Kui Assadi režiim kukuks, löödaks Venemaa kogu regioonist välja.

Lisaks sellele on Ilvese sõnul kaasdiktaatorite toetamine teatav filosoofiline investeering – ei taheta näha teise autoritaarse juhi kukutamist oma rahva poolt, sest see oleks halb eeskuju.

Ilves leiab, et Venemaa kannab Süüria keemiarelvade eest mõningast vastutust, isegi kui mitte otseselt või õiguslikult, 2013. aasta kokkuleppe garandina.

Ilves ei usu, et Assad oleks teinud midagi sellist, mille kohta ta teab, et see tekitab tohutut rahvusvahelist kära, ilma venelastega rääkimata.

Shayrati baasis, kust keemiarünnak ilmselt lähtus, on ka Vene ründekopterite üksus. Ilvese sõnul on raske uskuda, et venelased baasis ei teadnud rünnakust midagi.

„On paljuütlev, et (peaminister Dmitri) Medvedev on see, kes teeb avalikku kriitikat, mitte (president Vladimir) Putin: nad kindlustavad oma tagamaid. Medvedevil ei lähe sisepoliitiliselt hästi pärast rida ajakirjanduslikke uuringuid tema isikliku varanduse kohta. Kui ta peaks ütlema midagi, millest Putin peaks taganema, eraviisiliselt või avalikult, on nad andnud endale ruumi seda teha. See muudab ta lakmuspaberiks, mis peab määrama nende reageeringu, ning annab Putinile võimaluse jääda peamiseks vestluskaaslaseks ainsa riigi jaoks, mis talle tõesti korda läheb: Ühendriikide jaoks,“ lausus Ilves.

Ilvese sõnul arvavad paljud ka seda, et Putin on üsna rahul Süüria pagulaskriisiga, sest see destabiliseerib tsentristlike liberaaldemokraatide positsiooni Euroopas ning tugevdab parem- ja vasakäärmuslaste oma.