Iltalehti: Venemaa teatas 1995. aastal Soomele, et ei lase Eestil eales NATO-ga liituda

 (245)
MARTTI AHTISAARI
Toonased riigipead Lennart Meri ja Martti AhtisaariFoto: Rauno Volmar

Ajaleht Iltalehti kirjutab, et Soome välisministeeriumi dokumentidest tuleb välja, kuidas Venemaa 1990ndatel Helsingile kinnitas, et Eestil ei lubata iial NATO-ga liituda.

1995. aasta on Soome jaoks mitmeski mõttes oluline. Just tol aastal astus riik Euroopa Liitu, ent mitte ainult - see oli ka aeg, mil peeti tõsiselt diskussioone NATO-ga liitumise üle. Moskva hoiatas toona Helsingit, et see samm võib neid tõsiselt vihastada.

Tänavu avalikustatud dokumentide kohaselt tundis Venemaa muret, et Soome neutraalne positsioon võib muutuda, ja püüdis seda ära hoida.

Tähelepanuväärne oli samal ajal Eesti kangekaelsus - Tallinn unistas juba toona NATO-ga liitumisest -, hoolimata sellest, et Venemaa rõhutas konkreetselt, et ei luba kunagi Balti riike NATO-sse, märgib ajaleht.

On võimalik, et Venemaa kindlameelsus Balti riikide küsimuses võis hoida Soomet NATO-ga liitumast. Otsus selle kohta langetati tõenäoliselt riikliku kaitsenõukogu kohtumisel 1995. aasta septembris.

Seotud lood:

Välisministeeriumi dokumentide kohaselt nägi Venemaa toona NATO laienemisest ohuna - positsioon, mida Moskva on väljendanud nii enne kui pärast 1995. aastat.

Märkimisväärseks peetakse 1995. aasta novembri lõpus vähem kui 24-tunnise etteteatamisega toimunud kohtumist toonase Soome suursaadiku Arto Mansala ja Venemaa Julgeolekunõukogu sekretäri Andrei Kokošini vahel. Ehkki Mansala nimetab dokumentides vestlust pingevabaks, tuli Kokošin kohtumisele selge sõnumiga - ta lükkas innukalt tagasi kõik Balti riikide püüdlused NATO-ga liituda, kinnitades: "Me ei anna kunagi Baltikumi NATO-le," kirjutas Mansala memos.

Venemaa Julgeolekunõukogu sekretäri sõnul oli neutraalsete riikide murdumine ohtlik.

Kokošini sõnul oli Venemaa sõjaliselt olukorda "väga tähelepanelikult" analüüsinud. Analüüsi tulemusel olla Moskva meelest NATO ja Venemaa vahel viimase piiridest 1300 kilomeetri kaugusele ulatuv tsoon, mis on väga ohtlik ala ja võimaliku sõjalise konflikti võtmepiirkond.

"Venemaa eesmärk on, et NATO ei laieneks sellesse piirkonda," ütles Kokoshin toona.

Hiljem on leitud, et Soome võis toona maha magada võimaluse allianssi astuda.

Kui 2014. aastal kerkis arutelu Ukraina sõja üle, ütles peaminister Alexander Stubb intervjuus Rootsi väljaandele Dagens Nyheter, et Soome oleks pidanud NATOga ühinema samal ajal kui Euroopa Liidugagi - 1995. aastal.

"Ma olen alati rääkinud avalikult Soome NATO liikmelisuse poolt. Soome oleks pidanud ühinema juba 1. jaanuaril 1995, kui meist sai EL-i liige," ütles Stubb toona.

Samal aastal ütles Soome president Sauli Niinistö ajalehele The Washington Post, et NATO-ga liitumine oleks olnud toona tõepoolest kergem. Venemaa oli sel ajal väga nõrk, ütles Niinistö. "Meil oli kahtlemata võimalus ühineda."