Netanyahu tagasiastumine toimus vaid mõned minutid enne seda, kui valitsus kiitis 17 poolt- ja viie vastuhäälega heaks lahkumisplaani lõpliku ajakava, teatab CNN.

Netanyahu on algusest peale olnud lahkumisplaani äge vastane, kuid üritanud vältida lõplikku tülli minekut peaminister Ariel Sharoniga.

Valitsus kiitis heaks kõikide juudiasunduste ning kõigi Iisraeli sõjaväeüksuste evakuatsiooni Gazast, esimesi asundusi hakatakse evakueerima 15. augustil.

Tagasi astumine jõustub kahe ööpäeva pärast, peaminister Sharon nimetab rahandusministriks ilmselt praeguse kaubandus- ja tööministri Ehmud Olmerti. Olmert on Likudi liige ja endine Jeruusalemma linnapea.

Netanyahu selgitas ajakirjanikele, et ei saanud olla osaline Gaza lahkumisplaanis. „Me näeme, kuidas Gazas luuakse islami terroribaasi,” selgitas ta. „Hamas muutub kogu aeg tugevamaks. Ta muutub tugevamaks ja võtab endale au selle eest, mis paistab välja nagu Iisrael põgeneks terrori eest.”

Netanyahu sõnul ei tee lahkumine Gazast Iisraeli turvalisemaks, pigem vastupidi. Sharoni juhitud Likud partei pole see, mille poolt inimesed hääletasid, teatas ta.

Netanyahut peetakse kõige tõsisemaks parteisiseseks rivaaliks peaminster Sharonile. Enne järgmisi valimisi üritab ta kindlasti tõusta ise partei juhiks.

Iisraeli parlamendi enamus, samuti suurem osa elanikkonnast toetab lahkumisplaani. Valitsus on kinnitanud, et Gazast lahkumine tugevdab riigi julgeolekt, muudab Lähis-Ida poliitilist maastikku ja teeb võimalikuks rahuprotsessi jätkumise.

Iisraeli marurahvuslased leiavad siiski, et tegemist on põhjendamatu taganemisega aladelt, mis õigusega juutidele kuuluvad. 360 ruutkilomeetri suuruses Gaza sektoris Vahemere idarannikul elab umbes 9000 juudi asunikku ning 1,3 miljonit palestiinlast. Territoorium kuulub Iisraelile alates 1967. aasta kuuepäevasest sõjast.