Iisraeli peaministrit süüdistatakse sõjakuritegudes
Nüüd võivad uurijad alustada tööd 1982. aasta sündmuste kallal. Tollal tapeti Liibanonis Sabra ja Shatila põgenikelaagrites valimatult sadu palestiinlasi, nende seas arvukalt naisi ja lapsi.
Massimõrva panid toime Iisraeliga liidus tegutsenud vabatahtliku nn Lõuna-Liibanoni Armee võitlejad, kellel juudi armee lubas laagritesse siseneda, samal ajal, kui ise okupeeris Liibanoni lõunaosa.
1983. aastal näitas Iisraeli riiklik juurdlus, et tollane kaitseminister Sharon oli veretöö eest kaudselt vastutav ning tal soovitati ametist tagasi astuda.
Sharoni advokaat Dov Weisglas märkis Iisraeli armeeraadiole et kohtuasjast ollakse veel kaugel ning uurijad ei ole Sharoni vastu tõendeid leidnud.
Iisraeli ajalehe Yedioth Ahronoth pühapäevase artikli kohaselt jälgitakse Iisraeli valitsusringkondades aga Belgias toimuvat pinevusega.
Diplomaatiliste allikate teatel on Brüsselisse sündmuste käiku vaatlema saadetud ka eriesindajad, kuid ametlikku kinnitust sellele pole.
Sharon peaks algaval nädalal suunduma Euroopa-visiidile. Varem oli tal kavas külastada ka Belgiat, kuid nüüd suundub ta teadete kohaselt vaid Prantsusamaale ja Saksamaale. Weisglas rõhutas siiski, et Sharon mingil juhul ei karda Belgiat väisata.
1982. aasta veresauna aitas taas päevakorda tõsta ka 17. juunil eetris olnud BBC dokumentaalsaade. Selles teatas üks õigusteadlane, et tal “ei ole mingit kahtlust” Sharonile sõjakuritegude-süüdistuste esitamise võimalikkuses.
Iisrael süüdistas saate autoreid antisemitismis.
Päev pärast saadet esitas Liibanoni advokaat Chibli Mallat Belgias Sharoni vastu hagi. Mallat esindab 23 palestiinlast ja liibanonlast kes ise või kelle sugulased veresaunas kannatasid.
Hagi esitati 1993. aastast pärit seaduse alusel, mis võimaldab Belgia kohtusse kaevata väljaspool Belgiat inimõigusrikkumisi toime pannud isikuid.
Sharoni väidetavate inimsusevastaste tegude ametlikku uurimist nõudis mõned päevad hiljem ka rahvusvaheline inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch.
