Sharoni pidi oma poliitilise ellujäämise jaoks kauplema hääli juurde opositsioonilt, hääletustulemuseks kujunes 67 poolt, 45 vastu, seitse jäi erapooletuks, teatab BBC.

Lahkumisplaan on tekitanud kibedat vastuolu Sharoni enda parteis ja toetajate hulgas, kes peavad Gazat juutide ajalooliseks, Jumala poolt antud kodumaa osaks.

Mitmed Sharoni parteikaaslased teatasid peale hääletamist, et andsid oma nõusoleku plaanile vaid tingimusel, et peaminister nõustub kahe nädala jooksul panema küsimuse ka referendumile.

Sharon hoiatas enne hääletust, et vallandab ministrid, kes on plaanile vastu. Sellest hoolimata hääletas kaks ministrit plaani maha. Veel kolm ministrit Likudi parteist ähvardas ise tagasi astuda, kui Sharon ei nõustu referendumiga.

Ka koalitsioonipartner Rahvuslik Religioosne Partei teatas, et on lahkumisplaaniga nõus ainult siis, kui küsimus ka referendumile pannakse.

Arvamusküsitluste järgi toetab umbes 65 protsenti juutidest lahkumisplaani, kuid evakueeritavad asunikud ise ja tugevad usuringkonnad on sellele kategooriliselt vastu.

Plaan näeb ette veidi üle 8000 juudi lahkumise Gaza sektorist ja neljast väiksemast Läänekalda asundusest.

Iisraeli armee lahkuks samuti Gazast, kuid säilitaks kontrolli õhuruumi ja maa- ning merepiiri üle. Plaan on jagatud mitmesse faasi ning iga järgmine faas nõuab uut hääletust valitsuses.

Gazaz elab 360 ruutkilomeetril 1,3 miljonit palestiinlast, tööpuudus on 37 protsenti ning kolmveerand elanikkonnast elab vaesuses. Piirkonnas puudub toimiv riiklik infrastruktuur, erinevad terroriorganisatsioonid võitlevad lisaks Iisraelile ka omavahel võimu pärast.