Seda kurba prognoosi esitleti möödunud reedel Siguldas Balti Assamblee raames toimunud konverentsil „Inimressurside areng tööjõu migratsiooni tingimustes”, kirjutab NovoNews.

Konverentsist osa võtnud tuntud Läti, Leedu ja Eesti tuntud ühiskonnategelased püüdsid lisaks leida lahendusi kriisist välja tulemiseks.

Sotsioloogid hoiatavad, et igal aastal lahkub Lätist 10-16 tuhat inimest, aga 10 aasta pärast on läinud ligi 200 000 inimest, so üks kümnendik Läti elanikkonnast. Sellele tuleb lisada veel 86 tuhat lätlast, kes elavad väljaspool Lätit ning ei tea, kas nad kunagi ka kodumaale tagasi pöörduvad.

Kuid Läti tööandjate konföderatsiooni juhataja Vitali Gavrilov sõnul pole vaja suhtuda sellesse traagiliselt: inimesed tahavad kasutada hüvesid, milelel neil on õigus peale riigi liitumist EL-ga. Mis puutub tööjõu hoidmisse, siis siin lasub Gavrilovi sõnul vastutus nii tööandjail, kes määravad palga ja töötingimused, kui riigil, kes peab hoolitsema sotsiaalsfääri eest. „Kui me töötame kõigis nendes suundades, siis ei hakka inimesed ära sõitma, kuna nad tunnevad ennast kodus hästi,” lisas Gavrilov.

Selle üle, kuidas muuta Balti riike elamissõbralikuks mõnusaks paigaks Balti Assamblee konverentsikülalised arutlesidki. Oma mõtteid jagasid Läti välisminister Artis Pabriks, Eesti välisminister Urmas Paet ja Leedu välisminister Petras Vaitekunas.

Kõik Balti riigid otsivad ammu väljapääsu tööjõu puudusest ning reedene kogunemine toimuski selleks, et vahetada kogemusi ja ühendada jõupingutusi.

Probleemi otsustati lahendada kolmes suunas tegutsemisega. Otsida võimalusi emigrantide kojutoomiseks, tegeleda töötute ümberkvalifitseerimisega ning püüda kasutada emigrante kogu Balti regiooni hüvanguks