Kui paljud Ida-Saksamaa kodanikud surma said, ei ole veel tänaseni selgelt väljaselgitatud, kirjutab ajakiri Focus. Andmeid on mõnest sajast kuni tuhande inimeseni. Aastatel 1961 kuni 1989 riskisid 150 000 Ida-Saksamaa kodanikku oma eluga, et vabadusse pääseda. Kümned tuhanded inimesed pidid seetõttu vangi minema ning ainult 40 000 inimesel õnnestus pääseda.

Hukkunute arv Berliini müüri ääres on dokumenteeritud. Müüri langemiseni said seal vähemalt 136 inimest surma.

Esimestel päevadel pärast müüri ehitamist muutusid Ida- ja Lääne-Saksamaa piiril asuvad majad dramaatiliste põgenemisstseenide toimumispaigaks. Inimesed hüppasid Lääne-Saksamaa poolel aknast alla ning tuletõrjujad seisid suurte linadega alla, et nad viga ei saaks. Teiselt poolt sikutasid Ida-Saksamaa piirivalvurid inimesi jalgadest, et nad hüpata ei saaks.

Tähelepanuväärsete ning õnnelike põgenemiskatsete nimekiri on aga pikk. Aasta 1961 sügisel põgenesid 400 inimest läbi kanalisatsioonis oleva reovee läände. 1962. aasta juunis kaaperdasid 14 idasakslast Spree jõel reisilaeva ning ületasid tule all piiri. 1965. aasta juulis ületas üks pere ministeeriumide maja katuselt iseehitatud köisraudteega müüri.

Tihti proovisid inimesed ka maa all oma õnne. Teadaolevalt oli Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel umbes 70 põgenemistunnelit. Esimene suur põgenemine läbi tunneli õnnestus 5. oktoobril 1964. 57 meest viisid naisi ja lapsi läbi 150 meetri pikkuse tunneli, mis asus 12 meetrit maa all, läände.

Viimane dateeritud Berliini põgenemine toimus 18. augustil 1989, kui 35-aastane mees koos oma tütrega ühe ameerika sõduri auto pagasiruumi ronis ja sõdur nad üle piiri smugeldas.