Stockholmi eeslinnade Akalla, Husby ja Kista ehitamist hakati planeerima samaaegselt ning üldplaneeringut esitleti 1971. aastal. Kolm linnaosa pidid saama veidi erineva ilme ning planeerimisel võeti arvesse kriitika varem ehitatud linnaosade Rinkeby ja Tensta aadressil, mida ei ehitatud koordineeritult.

Kolmest linnaosast esimesena ehitati Husby ning ehitustegevus toimus aastatel 1972-1977. Linnaosa keskus valmis aastavahetusel 1975/1976 ja metroopeatus sai valmis 1977. aastal. Inimesed hakkasid sisse kolima alates 1974. aastast. Husbys asuvad muu hulgas veekeskus Husbybadet, jäähall, raamatukogu ning osa Kista linnaosavalitsusest. Seal on ka kolm toidupoodi, apteek, rahvakõrgkool ja vanadekodu.

Kui Akallas ja Kistas on ka olemas suured piirkonnad, kus inimesed tööl käivad, siis Husby on praktiliselt puhtalt elurajoon.

Hoonestus koosneb Husbys peaaegu ainult kortermajadest. Enamik linnaosa korteritest kuuluvad Rootsi eluasemefirmadele Wallenstam ja HSB. Wallenstami omanduses olevad korterid on korduvalt omanikku vahetanud. Rahulolematus elamispinnaga on viinud linnaosas protestiaktsioonideni meeleavalduste ja üüri maksmisega viivitamise näol ning alternatiivse üürnike organisatsiooni loomiseni.

Tänapäeval elab Husbys suur immigrantide kogukond, kellest enamik on pärit Türgist, Liibanonist, Süüriast, Iraagist ja Somaaliast.

Ka teistes Stockholmi linnaosades, kus viimastel päevadel on toimunud rahutused, on enamuses välismaa päritolu inimesed:

Akalla: 8144 elanikku, 75,09 protsenti välismaalasi

Kista: 10 254 elanikku, 60 protsenti välismaalasi

Rinkeby: 14 901 elanikku, 89,3 protsenti välismaalasi

Tensta: 18 393 elanikku, 86,7 protsenti välismaalasi

Bredäng: 9230 elanikku, 60,4 protsenti välismaalasi

Skärholmen: 7961, elanikku, 81,6 protsenti välismaalasi

Vårberg: 9343 elanikku, 69,4 protsenti välismaalasi

Fittja: 7500 elanikku, 64 protsenti välismaalasi