Human Rights Watch: keemiarünnaku tõenäoline süüdlane on Süüria valitsus
Inimõigusteorganisatsiooni Human Rights Watch (HRW) teatel viitavad saadaval olevad tõendid tugevalt sellele, et 2013. aasta 21. augustil kahes Damaskuse eeslinnas toimunud keemiarelvarünnaku eest on vastutavad Süüria valitsusväed.
Nendes rünnakutes, milles hukkus sadu tsiviilisikuid, sealhulgas palju lapsi, kasutati HRW väitel nähtavasti relvade jaoks sobivat närvigaasi, kõige tõenäolisemalt sariini.
22-leheküljelises raportis „Rünnakud Ghouta vastu: keemiarelvade väidetava kasutamise analüüs Süürias“ dokumenteeritakse kaht väidetavat keemiarelvarünnakut opositsiooni kontrollitud eeslinnade Ida- ja Lääne-Ghouta vastu, mis asuvad teineteisest 16 kilomeetri kaugusel, 21. augusti varastel tundidel. HRW analüüsis pealtnägijate tunnistusi raketirünnakute kohta, informatsiooni rünnakute tõenäolise lähtepunkti kohta, kasutatud relvasüsteemide füüsilisi jäänuseid ning meditsiinipersonali dokumenteeritud meditsiinilisi sümptomeid ohvritel.
„Raketirusud ja ohvrite sümptomid 21. augusti rünnakust Ghouta vastu pakuvad iseloomulikke tõendeid kasutatud relvasüsteemide kohta,“ ütles HRW eriolukordade direktor ja raporti autor Peter Bouckaert. „Need tõendid viitavad tugevalt sellele, et sel kohutaval hommikul lasid keemilisi lõhkepäid kandnud raketid välja Süüria valitsusväed.“
Tõendid, mis puudutavad nendes rünnakutes kasutatud rakettide tüüpi ja stardiseadeldisi, viitavad tugevalt sellele, et need on relvasüsteemid, mis on teadaolevalt ja dokumentide järgi ainult Süüria valitsuse relvajõudude valduses ja nende poolt kasutatud, teatas HRW.
HRW analüüsis ka avalikult YouTube'i üles pandud videoid rünnakupiirkondadest ning peeneraldusfotosid relvajäänustest, mille andsid kasutada kohalikud aktivistid Ida-Ghoutast. Kindlaks tehti kaks erinevat maa-maa tüüpi raketisüsteemi, mis usutakse olevat seotud keemiliste ainete kohaletoimetamisega. Esimene Ida-Ghouta rünnakupaigast leitud raketitüüp on 330-millimeetrine rakett, millel näib olevat suure koguse vedela keemilise aine kohaletoimetamiseks mõeldud lõhkepea. Teine tüüp, mis leiti Lääne-Ghouta rünnakupaigast, on Nõukogude Liidus toodetud 140-millimeetrine rakett, mille võib teatmike järgi relvastada ühega kolmest võimalikust lõhkepeast, sealhulgas sellisega, mis on spetsiaalselt ehitatud 2,2 kilogrammi sariini kandmiseks ja kohaletoimetamiseks, teatab HRW.
HRW ja Süürias relvade kasutamist jälgivad relvaeksperdid ei ole dokumenteerinud rünnakus kasutatud 140- ja 330-millimeetriste rakettide ega nende stardiseadeldiste olemasolu Süüria opositsioonijõudude valduses.
Kuigi HRW-l ei olnud võimalik minna Ghoutasse relvajäänuseid, keskkonnaproove ega füsioloogilisi proove koguma, et kemikaali olemasolu neis kindlaks teha, pöördus organisatsioon keemiasõjas kasutatavate ainete tuvastamise ja nende mõju eksperdi poole tehnilise nõu saamiseks. Ekspert vaatas läbi kohalike elanike tunnistused, arstide kirjeldatud kliinilised märgid ja sümptomid ning palju videoid 21. augusti rünnakute ohvritest.
Kolm Ghouta ohvritele abi andnud arsti ütlesid HRW-le, et rünnaku paljudel ohvritel olid sellised sümptomid nagu lämbumine; piiratud, ebakorrapärane ja harv hingamine; tahtmatud lihasekokkutõmbed; iiveldus; vaht suul; vedeliku jooks ninast ja silmadest; krambid; uimasus; nägemishäired; punased ja ärritunud silmad ja pupillide ahenemine. Mõned noored ohvrid tõmbusid näost sinakaks, mis annab tunnistust lämbumisest. Ühelgi ohvritest ei paistnud olevat traumaatilisi vigastusi, mida tavaliselt seostatakse lõhke- või süüteainete kasutamisega rünnakus.
Sellised sümptomid ja traumaatiliste vigastuste puudumine langevad kokku kokkupuutumisega närvigaasidega nagu sariin, teatab HRW. On olemas laboratoorsed tõendid, et sariini on kasutatud varasemas rünnakus aprillis Jobaris Damaskuse lähedal, kui Prantsuse ajalehe Le Monde fotograaf, kes seal kohal viibis, leiti hiljem olevat sariiniga kokku puutunud.
