Horvaatias tuleb koroonakriisi kõrval tegelda maavärina tagajärgedega


Horvaatias tuleb koroonakriisi kõrval tegelda maavärina tagajärgedega
Foto: Darko Bandic, AP

Horvaatia valitsus peab lisaks koroonaviiruse epideemiale tegelema ka pühapäeval pealinna Zagrebit tabanud maavärina tagajärgedega.

Maavärin magnituudiga 5,5 tekitas tõsist kahju Zagrebi kesklinna hoonetele. Peaminister Andrej Plenković külastas oma meeskonnaga kõige rängemini kannatada saanud piirkondi ja leidis, et paljud hooned ei ole enam kasutuskõlblikud, mistõttu on nende elanikele vaja leida muu majutus, vahendab Euractiv.

Zagrebi piirkonda on alates pühapäevast raputanud veel 57 järeltõuget. Maavärin tekitas kõige suuremat kahju elumajadele, kirikutele ja enamikule kesklinnas asuvatele muuseumidele.

Horvaatia ehitusminister Predrag Štromar ütles eile, et hinnatakse enam kui 7000 hoone kahjusid, sest paljud neist ei ole ohutud. Rusude eemaldamiseks Zagrebist kaasati umbes 150 sõdurit.

„Ma ütleksin, et inimesed on endiselt šokiseisundis. Paljud neist on leidnud ajutise majutuse perekonnaliikmete juures. Mõned saavad majutust või abi kohalikelt võimudelt, tsiviilkaitseorganisatsioonidelt ja mõned saavad majutust Cvjetno Naselje tudengiühiselamust, mille me organiseerisime,“ ütles Štromar.

Horvaatia aktiveeris Euroopa Liidu tsiviilkaitsemehhanismi ja Euroopa Komisjon on juba saatnud telke, voodeid, madratseid ja küttekehi Sloveeniast, Ungarist, Austriast ja Itaaliast.

Seotud lood:

Samal aja teatas Horvaatia koroonaviiruse kriisikomisjon eile, et kehtestatakse riigisisese reisimise keeld.

See meede kuulutati välja pärast seda, kui paljud Zagrebi elanikud põgenesid pärast maavärinat pühapäeval linnast. Neil inimestel lubatakse tagasi Zagrebi pöörduda, teatas siseminister Davor Božinović.

Maavärinas hukkus ainsana 15-aastane tüdruk, kes sai raske peavigastuse ja suri haiglas.

Koroonaviirus COVID-19

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!