Horvaatia allkirjastas Euroopa Liiduga ühinemise leppe
Euroopa Liidu liidrite osalusel toimunud allkirjatseremoonia oli 2005. aastal alanud läbirääkimiste kulminatsiooniks, kuid ühenduse võlakriis on lihtsate horvaatide indu kahandanud, teatab BNS.
Enne ametlikku liitumist 2013. aasta 1. juulil toimub Horvaatias järgmise aasta alguses rahvahääletus. Uusima arvamusküsitluse kohaselt toetab Euroopa Liiduga liitumist umbes 60 protsenti horvaatidest.
Liitumislepe allkirjastatakse 20 aastat pärast seda, kui Horvaatia end iseseisvaks kuulutas, mis vallandas nelja-aastase sõja Belgradi toetusega serblastest sissidega.
Anonüümsust palunud diplomaat ütles uudisteagentuurile AFP, et Horvaatia on liitumiseks paremini ette valmistatud kui mõned teised liikmesriigid, nagu näiteks Rumeenia ja Bulgaaria.
Kuid ta hoiatas, et "maailma ja Euroopa majanduskeskkond on habras", nii et Horvaatial võib olla raske blokis oma kohta leida.
Aadria mere äärne turism on 4,2 miljoni elanikuga Horvaatia majanduse alus. Riigis on alates 2009. aasta algusest valitsenud peaaegu pidev majanduslangus ning tänavuseks ennustatakse majanduskasvuks vaid 0,5 protsenti.
Tööpuudus on ületanud 17 protsendi piiri.
Majandusanalüütikute sõnul tuleb reformida riigi heldet heaolusüsteemi, piirata bürokraatiat ja ergutada konkurentsi.
Samuti hoiatavad asjatundjad, et riik ei ole valmis võtma vastu 3,5 miljardit eurot Euroopa Liidu tõukefondidest, mille eesmärk on tasandada erinevusi sissetulekute vahel.
Kuuest endisest Jugoslaavia vabariigist - Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Sloveenia - on vaid viimane Euroopa Liidu liige.
Horvaatia jäi välja 2004. aasta suurest laienemisringist, millega Sloveenia ühines, ning riigi Euroopa-püüdlused pandi autoritaarse valitseja Franjo Tudjmani võimu ajal kalevi alla.
Kui vasaktsentristid pärast Tudjmani surma 2000. aastal võimule tulid, muutsid nad riigi Euroopa-meelseks demokraatiaks.
Horvaatia esitas liitumistaotluse 2003. aastal ja liitumiskõnelused algasid 2005. aasta oktoobris.
Alguses kulgesid kõnelused vaevaliselt selliste vaidlusküsimuste tõttu nagu sõjaroimad, 2008. aastal jäid need taas venima, sest Sloveenia blokeeris kõnelusi 10 kuud piiritüli pärast.
Aastal 2009 peaministriks saanud Jadranka Kosor andis läbirääkimistele taas hoo ning tõhustas võitlust korruptsiooniga.
Kuid korruptsioonisüüdistused tulid taas päevakorda seoses tema partei HDZ ridades puhkenud skandaalidega, mis viisid pühapäeval valimiskaotuseni.
Uue sotsiaaldemokraatide valitsuse üks prioriteet on rahvahääletuse korraldamine.
