Hongkongi Pekingi-meelne juht Carrie Lam ei soovi endiselt täielikult loobuda seadusemuudatusest, mille alusel oleks inimesi võimalik kuriteokahtluse korral juhtumipõhiselt Mandri-Hiinale välja anda. Hetkel ei saa seda Lami sõnul teha, sest nende maadega ei ole Hongkongil väljaandmislepingut. Tema nõunikud on teadaolevalt aga survestanud valitsusjuhti eelnõud külmutama.

Hongkongi elanikud tulid seaduse vastu tänavatele meelt avaldama ja protestidel osales enam kui miljon inimest. Ka seaduseelnõu arutelul Hongkongi parlamendis puhkes rahvaesindajate vahel korduvalt kähmlus.

Üldjuhul konservatiivne äriringkond võttis samuti sõna eelnõu vastu. Rahvusvaheline Kaubanduskoda Hongkongis teatas avalduses, et seaduseelnõus on „suuri puudusi“, mis võivad tähendada, et inimesed kaotavad oma vabaduse, vara ja isegi elu.

Hongkong, millel on poolautonoomia, kuulub kommunistliku Hiina koosseisu alates 1997. aastast, kui Suurbritanniaga sõlmiti lepe „üks riik, kaks süsteem“. Toona lubas Hiina erihalduspiirkonnale mitmeid vabadusi ja õigusi, mis Mandri-Hiinas ei kehti.

Ühisleppe kohaselt tuleb Hongkongi erivabadusi ja -õigusi Hiinal säilitada pool sajandit, ent hoolimata sellest, on viimastel näha üha enam vabaduste piiramist seoses keskvõimu erinevate sammudega piirkonna valitsemisesse sekkumisel.