Samas teatas Hondurase ajutine valitsus juba eile, et nemad OASi põhikirja ei toeta ning seda võis tõlgendada juba teatena organisatsioonist lahkumise kohta, vahendab YLE Uutiset. “OAS ei ole kohus, mis saaks määrata oma liikmesriikide otsuseid,” selgitasid riigipöörajate juhid oma avalduses.

Võimult kõrvaldataud Zelaya teatas, et saabus täna USA-st tagasi kodumaale, kus sõjaväelastest riigipöörajad ta nädal aega varem välja saatsid. Tema sõnul saabud temaga koos hulgaliselt liitlasriikide presidente ja rahvsuvaheliste organistasioonide esindajaid.

Insulza kutsus Selayat aga üles järele mõtlema, kas tal ikka on mõttekas praegu kodumaale naasta. OASi peasekretäri sõnul on tagasitulek praegu risk, mis võib riigis tekitada plahvatusliku olukorra.

Samuti on Hondurases tugevat mõju oma rooma-katoliku kirik hoiatanud, et Zelaya naasmine võib kaasa tuua verevalamise. “Keegi pole riigipöördes veel surma saanud. Mõelge nüüd järele, sest hiljem võib olla juba hilja,” kõneles Tegucicalpa peapiiskop Oscar Rodriguez televisioonis.

Täna ootas rangelt valvatud presidendipalee juures oma juhi tagasipöördumist ligi 10 000 Zelaya poolehoidjat. Zelaya on soovitanud neil relvi mitte kaasa võtta ja rahulikuks jääda.

Hondurase sõjavägi kukutas Zelaya võimult viimase poolt planeeritud referendumi tõttu. Referendumiga soovis president muuta põhiseadust nii, et tal oleks võimalik olla president ka teist korda. Parlament ja riigikohus olid sellisele muudatusele vastu.

Ajutise valitsuse hinnangul onb Zelaya süüdi 18 kuriteos, millest kõige tõsisem on riigireetmine. Samuti olevat ta oma ametiaja jooksul jätnud kinnitamata 80 parlamendi poolt heaks kiidetud seadust. “Seetõttu ei olnud tema võimult kõrvaldamine riigipööre vaid põhjendatud teguviis põhiseadusliku korra tagamiseks,” leidis ajutine valitsus, kes on andnud ka käsu president riiki sisenemise korral vahi alla võtta.