Hollandlased hääletavad europõhiseaduse üle

Täna toimub Hollandis rahvahääletus Euroopa Liidu põhiseaduse üle. Arvamusküsitlused näitavad veelgi suuremat „ei”-ütlejate osakaalu kui Prantsusmaal.

Hollandi välisminister Bernard Bot on kaotusega juba ette leppinud, öeldes: „Lootsime tasavägist rebimist, kuid paistab, et tuleb „ei””.

Viimane arvamusküsitlus näitas, et põhiseaduse vastaseid toetab 60 protsendi valijatest. Seda on viie protsendi võrra rohkem kui oli “ei”- ütlejaid Prantsusmaal. Ühe küsitluse järgi oli põhiseaduse vastaste toetus lausa 65 protsendi peal, teatab CNN.

Põhiseaduse pooldajad kutsusid veel eile hääletama põhiseaduse poolt, öeldes, et põhiseadus lihtsustab liidu otsustusprotsesse ja loob ühtse välisministri ameti, mis annab liidule rahvusvahelisel areenil suurema mõju.

Hollandi parlamendis toetas valitsuse juhtimisel eurokonstitutsiooni 80 protsenti saadikutest.

Põhiseaduse vastaste sõnul tooks dokumendi jõustumine kaasa superriigi tekke, mille pealinn on Brüsselis ja kus hakkavad asju otsustama Saksamaa, Pransusmaa ja Suurbritannia.

Topelt “ei” põhiseadusele mõne päevase vahega paneb liidu raskesse olukorda ning paljude arvates on edasine ratifitseerimiprotsess ülejäänud riikides muutunud mõttetuks.

Holland, nagu Prantsusmaagi, on Euroopa Liidu asutajariik ning traditsiooniliselt olnud eurointegratsiooni vedajaks. Samas on praegune referendum esimene kord, kui rahvas saab euroteemal otseselt arvamust avaldada.

Üle poole aasta tagasi aset leidnud filmimehe Theo Van Goghi mõrv ning rohkem kui aasta tagasi toimunud immigratsioonivastase poliitiku Pim Fortuyni tapmine on muutnud hollandlaste suhtumist avatusse ja liberalismi.

Hollandi valimised algasid hommikul 7.30 kohaliku aja järgi ning valimisjaoskonnad on lahi õhtul kella üheksani.

Põhiseaduse on siiani heaks kiitnud üheksa riiki: Austria, Ungari, Itaalia, Saksamaa, Kreeka, Leedu, Slovakkia ja Sloveenia kiitsid selle heaks parlamendis. Ainult Hispaanias on toimunud positiivse tulemusega rahvahääletus.