Hollandis märgitakse orjuse kaotamise 150. aastapäeva

 (31)
Hollandis märgitakse orjuse kaotamise 150. aastapäeva
Foto: Art Media / HIP / TopFoto

Amsterdami Oosterparkis peetakse esmaspäeval vaikusehetk, millega märgitakse 150 aasta möödumist orjuse kaotamisest Hollandis. Kuningas Willem-Alexanderi ja kuninganna Máxima osavõtul asetatakse pärjad orjuse ohvrite rahvusliku monumendi juurde. Kõnega esinevad asepeaminister Lodewijk Asscher ja Amsterdami linnapea Eberhard van der Laan.

Prominentsed külalised on kohale kutsutud muu hulgas Surinamest, Ghanast, Arubalt ja Curaçaolt. Kuningas ja kuninganna rõhutavad oma kohalviibimisega mälestusürituse tähtsust. Seda on Oosterparkis korraldatud alates 2000. aastast, teatab NOS.

Orjus kaotati 1863. aastal tollastes Hollandi kolooniates Surinames ja Hollandi Antillidel. Sellega lõppes umbes 200-aastane orjapidamisajastu. Hinnanguliselt kauples Holland selle aja jooksul umbes 550 000 orjaga, mis moodustab umbes viis protsenti kõigist orjadest, kelle eurooplased Aafrikast Ameerikasse viisid.

Seotud lood:

Hollandi Lääne-India Kompanii (West Indische Compagnie, WIC), mis asutati 1621. aastal, mängis orjakaubanduses tähtsat rolli. Hollandlased ostsid orjad Ghana rannikul kohalikelt kaupmeestelt ja transportisid nad Ameerikasse. Paljud orjad müüdi Willemstadi orjaturul istanduseomanikele. Surinames ja teistes Ameerika osades pidid nad töötama suhkru-, puuvilla-, kakao- ja tubakaistandustes, mille toodang läks Euroopa turule.

Hollandi valitsus ei ole orjapidamise eest kunagi vabandust palunud. Küll avaldas portfellita immigratsiooni- ja integratsiooniminister Roger van Boxtel 2001. aastal ÜRO rassismivastasel tippkohtumisel Lõuna-Aafrika Vabariigis Hollandi nimel „sügavat kahetsust“ riigi osa eest orjapidamises ja orjakaubanduses.

Esmaspäeval toimuvad ka pidustused Keti Koti festivali raames. Keti Koti on Suriname mõiste, mis tähendab purustatud ahelaid ning on orjusest vabanemise sümbol.