On fakt, et Gulliti palk tuleb otse Kadõrovi taskust. Samuti on fakt, et Kadõrovit, kes tegutseb Kremli vasallina kahes iseseisvussõjas täielikult hävitatud vabariigis, kahtlustatakse mitmetes kuritegudes nagu mõrvad, inimröövid ja piinamised. Põhimõtteliselt on kaks võimalust: boikott või lähenemine. Et sellele küsimusele vastata, on mõttekas järele mõelda, millisest suhtumisest Tšetšeenia inimesed ise rohkem kasu saaksid, kirjutab De Telegraaf.

Ilmselt viimasest, lähenemisest. Isolatsioon teeb asjad tihti ainult hullemaks. Nii nagu Lääs peaks toetama reformimeelseid jõude Venemaal – mis seal tegelikult tõesti olemas on, ka Kremlis endas – nii on ka edasiste kontaktide avamine Groznõiga võibolla mõistlik. Kadõrov peab siis käituma reeglite järgi, mida rahvusvaheliselt sobivaks peetakse, arvab Hollandi ajaleht.

Maa ülesehitamine võib töötutele – ligi poolele Tšetšeenia meessoost elanikkonnast – mingi perspektiivi pakkuda. Et Kadõrovit ei saa kuritegudest, milles teda süüdistakse, vabastada, siinjuures ei loe. Loomulikult mõtleb Gullit eelkõige oma erahuvidele. Aga kui nüüd tänu tema olemasolule Groznõis Kadõrovi võim rohkem rahvusvahelist tähelepanu saab, võib ta tahtmatult missioonil olevaks osutuda. Seekord pole see mitte apartheidi kaotamine, vaid humaansema režiimi loomisele kaasaaitamine Tšetšeenias, loodab De Telegraaf.