Hollande ütles 27 riigijuhi õhtusöögil, et tema näeks hea meelega eurovõlakirjade kasutuselevõttu, kuigi tunnistas, et see võtaks aega, rääkisid kohalviibinud The Guardiani vahendusel.

Merkel vastas, et see on peaaegu võimatu, sest see nõuaks muudatuste tegemist Saksamaa põhiseadusse ning umbes kümmet erinevat seadusemuudatust, teatasid allikad.

Lõhe Pariisi ja Berliini vahel laienes veelgi, kui Hollande avaldas arvamust, et eurotsooni uus abimehhanism võiks saada raha Euroopa keskpangast ja võiks rekapitaliseerida panku otse. Berliin on kategooriliselt mõlema ettepaneku vastu ning need on praeguste Euroopa Liidu seaduste järgi võimatud.

Kõrged Saksa valitsusametnikud on nõudnud, et eurovõlakirju ei tohiks tippkohtumisel isegi arutada. Hollande'i meeskond kinnitas aga, et kõik teemad on arutlusel ning jättis lahtiseks ka võimaluse, et Prantsusmaa võib keelduda Merkeli fiskaallepingu ratifitseerimisest, kui eurovõlakirju ei tunnustata võimaliku lahendusena.

Ametnike sõnul toimus kohtumisel, kus mingile otsusele ei jõutud, jõudude tasakaalu kalle Prantsusmaa suunas. Hollande'i eurovõlakirja-nõudmiste toetajate arv suureneb ja nad muutuvad julgemaks.

Merkel tundus olevat üsna isoleeritud, samas kui Hollande'il oli Hispaania ja Itaalia valitsuste ning Euroopa Komisjoni vaikne toetus. Viimane toetab „teekaardi“ joonistamist keskmise pikkusega eurovõlakirjade väljavaadete uurimiseks.

Et Berliini ja Pariisi vahel paistavad olevat tõsised eriarvamused, pole suuri otsuseid oodata enne järgmist kuud. See tähendab veelgi suuremat ebakindlust.

Hästi informeeritud allikate teatel on Merkel ja Hollande siiski ühel meelel selles, et Kreeka ei tohi eurotsoonist lahkuda. Mõlemad usuvad, et Kreeka eurotsoonis hoidmine on väga kallis, aga ikkagi palju odavam kui tal minna laskmine.